Selgus haruldase Eesti euromündi kujundus

Vasta
mart
Kümnekroonine
Postitusi: 2157
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Selgus haruldase Eesti euromündi kujundus

Postitus Postitas mart » 21 Apr 2017, 19:30

Et me ikka täpselt teasks, Postimees on ära märkinud oma apostli, ajakirjanik Hanneli Rudi kirjasõna abil, et 500.000 tiraazhiga münt on haruldane... aga jah, praeguse rahvaarvu - 1,25 miljonit juures iga 2,5 elaniku kohta münt.
Kui keegi pole kavandeid näinud, siis seal on 3 kavandit.

Selgus haruldase Eesti euromündi kujundus
Hanneli Rudi, 21. aprill 2017 18:07

Esmakordselt euroraha ajaloos on kolm riiki otsustanud välja anda ühise kujundusega euromündi, nüüdseks on selgunud ka Balti riikide sajandaks sünnipäevaks mõeldud mündi kujundus.

«Sellist regionaalset ühismünti ei ole euroalal olnud. On olnud tervet euroala hõlmavad mündid, aga piirkondlikku münti ei ole,» rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristu osakonna juhataja Rait Roosve märtsis Vikerraadiole.

Balti riikide sajanda aastapäeva mündi kujundus valiti välja rahvahääletusel kuue kavandi vahel. Iga riik esitas kaks oma kavandit. Enim ehk 30 protsenti häältest kogus kavand «Balti õdede kokku põimitud juuksed», millel on kujutatud Balti riikide ühist minevikku, olevikku ja tulevikku ühe palmikuna. Võidutöö autor on noor Leedu disainer Justas Petrulis, kes kujundas münti esimest korda.


Võidutöö järgi vermitakse Eestis, Lätis ja Leedus kaheeurone münt. Kavandil olev sõna «Baltics» asendatakse mündil selle välja andnud riigi omakeelse nimega: Eesti, Latvija või Lietuva.

Eesti esitas konkursile Mall Nukke kavandi «Kolmkäsi» ning Liina Lõõbase ja Kristo Kooskora kavandi «Kolm mändi».

Internetihääletusest võttis kahe nädala jooksul osa 14 302 inimest. Peale Euroopa riikide oli hääletajaid Jaapanist, Austraaliast, Argentinast, Kanadast, Marokost, Indiast ja Ameerika Ühendriikidest. Enamik ehk 93 protsenti hääletajatest oli pärit Balti riikidest: 36 protsenti häältest tuli Eestist, 32 protsenti Lätist ja 25 protsenti Leedust.

Enne mündi vermimist kooskõlastatakse kujunduskavand riikide ja Euroopa Liidu tasandil.

Uus münt tuleb käibele 2018. aasta alguses ja see kehtib maksevahendina kogu euroalal. Eesti Panga emiteeritava mündi maksimumtiraaž on 500 000.
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

mart
Kümnekroonine
Postitusi: 2157
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Selgus haruldase Eesti euromündi kujundus

Postitus Postitas mart » 21 Apr 2017, 20:26

Seejuures: "«Sellist regionaalset ühismünti ei ole euroalal olnud. On olnud tervet euroala hõlmavad mündid, aga piirkondlikku münti ei ole,» rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristu osakonna juhataja Rait Roosve märtsis Vikerraadiole."
- pole õige, 2013 tegid Saksamaa ja Prantsusmaa ühise mündi - 50.a Elysee lepingut (Euroopa Keskpanga lehel kõige viimased)

Sakslastel müntla „A”, „D”, „F”, „G” või „J”, pildil Prantslaste RF.
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

aldok2
Topeltkroon
Postitusi: 326
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Selgus haruldase Eesti euromündi kujundus

Postitus Postitas aldok2 » 21 Apr 2017, 21:29

Kui siin just pole tegu ajakirjaniku valestitõlgendusega, siis on asi kurb. Sellise kategooria ametnik ei tohiks endale nii suurt lapsust lubada.

Vähemalt hea, et "haruldase" ette ei pandud täiendit super, hüper jne. Üldse tundub, et ajakirjanikele jm tegelastele osta.ee-s jms võiks paika panna mingi skaala harulduse tähistuseks Nt teadaolevate eksemplaride arv:

1-5 münti: üliharuldane;
6-10 münti: superharuldane;
11-50 münti: väga haruldane;
51-200 münti: vähe esinev;
201-1000 münti; väheliikuv;
1001- pole haruldane

Aga kahjuks sellise klassifikatsiooni järgi pole enam sensatsiooni hõngu ei meedias ega oksjonitel....Ja ükski euromünt poleks tüübina enam haruldane.

mart
Kümnekroonine
Postitusi: 2157
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Selgus haruldase Eesti euromündi kujundus

Postitus Postitas mart » 22 Apr 2017, 07:23

See kehtib ilmselt keskaja või vähekogutud müntide kohta, mul on olnud päris mitu 50 ja 200-tiraazhiga kuldmünti, samas mõned tsaari 50.000se tiraazhiga mündid maksavad karmilt.
Haruldusastmete osas nii pool aastat tagasi arutasid Riia diilerid, et üks müüb unikaalseid 1990-proovimünte, ainult et ühte münti juba kolmandat eksemplari, aga "unikaalne" peaks olema sõnast "uno", üks.
Ülikoolis olen aru saanud, et sõna "prioriteet" kasutatakse valesti, üldjuhul kuuleme seda mitmuses või siis eestikeelne "eesmärk", ilmselt sõnast "esimene".
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

aldok2
Topeltkroon
Postitusi: 326
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Selgus haruldase Eesti euromündi kujundus

Postitus Postitas aldok2 » 22 Apr 2017, 11:42

Minu meelest ei peaks haruldus sõltuma hinnast või populaarsusest. Kui on väheliikuv ja populaarne asi, siis see lihtsalt kajastub megahinnas. Ega haruldus sellest ei muutu, kui seda paljud saada tahavad. Kellel on, kellel pole. Aga teisalt muidugi on tsaarimüntide kogujatel palju huvitavam rääkida, et kogus on jube haruldane 17. saj münt, mis võib tähendada umbes 50 000 tiraaži. Eelneva klassifikatsiooni järgi pole see muidugi enam üldse haruldane. Samuti poleks enam haruldane ükski livoneeside seeria müntidest, millest korralikke 48 ja 96 kopikalisi liigub reeglina vaid saalioksjonitel. Siia võib veel mingid lisakategooriad juurde mõelda. Nt Rootsis on oksjonitel vahel selline klassifikatsioon harulduse alampiiriks, et liigub oksjonitel kord aastas. Kuid kui juba üle selle, siis pole enam haruldane, vaid ainult parimal juhul väheliikuv. Haruldus ei ole kindlasti ka staatiline ja võib aja jooksul ka väheneda, kui turule tulevad sealt mingil põhjusel eemalolnud mündid, millest keegi enne midagi ei teadnud. Kataloogid peaksid peegeldama tegelikult turul toimuvat reaalsust, mitte seda (kunstlikult) looma. Ja tiraaži järgi tänast haruldust tuletada võib olla väga tänamatu ettevõtmine. Ka 25 000 tiraažist poole säilimise korral pole tegu enam haruldusega, kuid kui kõik vaatavad silmad krillis ainult tiraaži, siis võivad tekkida anomaaliad kus "haruldasi" münte on kõik kohad täis, aga ei õnnestu leida mingit suure tiraažiga münti, eriti heas säilivuses, mida keegi omal ajal säilitamisväärseks ei pidanud.

Kasutaja avatar
Andvari
Viiekroonine
Postitusi: 787
Liitunud: 25 Apr 2011, 20:18

Re: Selgus haruldase Eesti euromündi kujundus

Postitus Postitas Andvari » 22 Apr 2017, 20:46

Numismaatilises võtmes on "haruldane" suhteline mõiste. Sellest võiks kirjutada pikalt. Ka ei tasu võtta liiga tõepähe erinevaid mündikatalooge ja neis kajastatud infot. Tegelik elu ja turg panevad asjad paika. Huvitav oleks teada mille järgi näiteks Bitkin oma kataloogis lahterdas münte R;R1 jne järgi. Sest see, mille järgi ta seda tegi, ei olnud kindlasti ainult tiraaz.

mart
Kümnekroonine
Postitusi: 2157
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Selgus haruldase Eesti euromündi kujundus

Postitus Postitas mart » 23 Apr 2017, 16:56

Mida rohkem erinevaid münte, seda raskem haruldusastmeid jagada, mul on meeles I wabariigi ajal välja antud keskaja müntide kataloogi harulduse kommentaar, et iga suurema aardeleiu korral tuleks leitud müntide haruldusastmeid korrigeerida.
Omaette lugu on "impeeriumimüntide" levik erinevates nurkades, 1916.a Jaapanis Osakas vermitud meistrimärgita 10-15-kopkasi lasti käibele kaug-idas, kus neid on nagu meil 1912-15 10-15-20-kopkasi või Siberi holoppidele vermitud sooblitega 1/4-10 kopkased, kuigi aeg-ajalt on siinsetes suuremates sega-vaseleidudes ka üksikuid siberi 1/2-1-2 kopkaseid.

1859-84 "kõhna kulli" müntidest on Bitkinil R vaid oksjoniharuldused, nt "Aadu" rääkis selle tüübi osas, et temal pole 1883.a "läbi käinud", minu tähelepanekul liigub Eestis vaid kõige suurema tiraazhiga 1877 ja 78, samas mujal on neid rohkem.
1877 ja 78 rublad jõudsid Bulgaaria türklastest vabastamisega 1877-78 ka Bulgaariasse, ka samade aastate 3-rublased kullad.
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

Vasta