RAHA LUGU: 17. sajandist pärineval hõbemündil ilutseb Eesti vapp!

Vasta
aldok2
Topeltkroon
Postitusi: 340
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: RAHA LUGU: 17. sajandist pärineval hõbemündil ilutseb Eesti vapp!

Postitus Postitas aldok2 » 27 Veebr 2017, 15:48

Hoian teemat üleval. Allpool näiteks samast aastast Tallinna 1 öörine. Pakun, et selle säilivus on umbes samas suurusjärgus selle 4 margasega, laias laastus VF. MS punkte jahtivate EW-EV huviliste jaoks on münt küllalt viletsalt säilinud. Aga tegelikult on see kõiki faktoreid arvestades (säilivus, tooriku korrapärasus, korrosiooni ulatus, löögi tugevus, tsentreeritus ja ühtlus) parim münt aastat ja konkreetselt seda erimit arvestades, mida ma üldse kunagi turul olen näinud. Vaatamata sellele, et Haljaku kataloog annab sellele suhteliselt madala haruldusastme (R).

See selgituseks, miks ma nende EW MS punktide jahtimisse ja karbistamisse suhteliselt leigelt suhtun, mida olen ka korduvalt väljendanud. Kui lisaks EW-EV müntidele jahtida ka vanemat (Eesti) kraami, siis saab kohe selgeks, et suvalise MS hindega müntide leidmine vähegi mõistliku hinna eest (või kui neid üldse leiab) on lootusetu paljude tüüpide puhul isegi väikemüntide osas. Arvestades ka teema ülisuurt mahtu EW-ga võrreldes, ei ole erilist vahet, kas kõikide Eesti müntide kogu osana need 20+ EW perioodi münti on säilivuses MS60 või MS65, kui vanema perioodi müntidest nt 300 jäävad alatiselt puudu igasuguses säilivuses ja veel sadade puhul on vedamine, kui juba F säilivuses eksemplari kätte saad. Lisaks on selliste müntide säilivusastme hindamine karpipaneku kontekstis sageli veel palju keerulisem ja subjektiivsem kui uute müntide puhul mis muudab selle mõttekuse küsitavamaks. Kui aga piirduda vaid EW-EV-ga, siis muidugi võib jahtida tippkvaliteeti, mida ei olegi alati nii kerge leida. Aga see on siis hoopis teine suund kui kõikide Eesti müntidega tegelemine, edu selle huvilistele.
Sul pole õigusi, et siin postituses manuseid näha.

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3268
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: RAHA LUGU: 17. sajandist pärineval hõbemündil ilutseb Eesti vapp!

Postitus Postitas muhfff » 27 Veebr 2017, 18:09

aldok2 kirjutas:Kui lisaks EW-EV müntidele jahtida ka vanemat (Eesti) kraami, siis saab kohe selgeks, et suvalise MS hindega müntide leidmine vähegi mõistliku hinna eest (või kui neid üldse leiab) on lootusetu paljude tüüpide puhul isegi väikemüntide osas.
Selge see! Sama kehtib ka Tsaari-Vene müntide kohta ja miks mitte isegi NSVL müntide kohta.
Aga mulle meeldib ameeriklaste mõttetera - osta parim münt, mida sa lubada saad. Kui eelarve on piiratud, siis kuskilt peab ilmselgelt hakkama järeleandmisi tegema ja mõne mündi puhul on isegi eelarve ebaoluline - mistahes säilivuses münte pole võtta (Tsaari-Venemaa on väga hea näide). EW (ja EV) on ses suhtes halb näide, sest kõik mündid on tegelikult võimalik kerge vaevaga kokku osta (ok, 10 marka 1926 on natuke raskem). Ilmselt pole probleem terve komplekt kasvõi mõnel Audentese kokkutulekul kokku panna. Väljakutse on saada need võimalikult heas säilivuses, ehk siis osta nii hea, kui lubada saad.

Keskaegse Eesti väljakutse on hoopis teistsugune (kuigi mulle sõna Eesti selles kontekstis ei meeldi, Lõuna-Eesti oli ju tol ajal Liivimaa; Haljak kasutab vist terminit Vana-Liivimaa, aga kah teatavate mööndustega. Äkki Livoestonika oleks parem termin?), sellist täiskomplekti pole ilmselt võimalik kokku panna. Erinevaid münte on liiga palju, neist mõned on suisa unikaalsed ja ainult muuseumite kogudes. Seega kui on tahtmine võimalikult laialdane kollektsioon kokku saada, siis peab muidugi kvaliteedis järeleandmisi tegema. Aga nüüd me jõuame siiski tagasi selle ameeriklaste mõttetera juurde - osta parim, mida sa lubada saad. Kui parim ja seejuures ka ainus on fine või good säilivuses, siis on ju täiesti normaalne see oma kogusse lisada. Kui kunagi peaks välja ilmuma samasugune münt VF, XF, AU või Unc säilivuses ning on võimalus osta ja "hammas peale hakkab", siis saab ju alati välja vahetada. Samas ma ei mõista ka kedagi hukka, kui eesmärk on pigem ühe UNC mündi asemel hoopis kaks XF säilivuses münti osta. Koguma peab ikkagi seda, mis meeldib.

Aga üks mõttetera veel. On olemas ka mingi seltskond kogujaid, kelle eesmärk pole seeriaid kokku saada. On kogujad, kelle ainus eesmärk on koguda neid münte, mis meeldivad. Ja tihtipeale osutuvad nendeks müntideks ainult tippkvaliteedis mündid. Ehk siis on kogujaid, kellele see 4-margane või öör näiteks MS säilivuses sobiks, aga AU säilivuses enam ei sobiks. Ja nende jaoks on ükstapuha, kas see AU on maailma parim või mitte.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

aldok2
Topeltkroon
Postitusi: 340
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: RAHA LUGU: 17. sajandist pärineval hõbemündil ilutseb Eesti vapp!

Postitus Postitas aldok2 » 27 Veebr 2017, 20:10

muhfff kirjutas: Aga mulle meeldib ameeriklaste mõttetera - osta parim münt, mida sa lubada saad.
Nõus, et koguma peab seda, mis meeldib. Mu jutt polnudki mõeldud tippkvaliteedi jahtijate mahategemiseks. Küll aga hindan ma ise süsteemsust rohkem kui mingit loogilisest süsteemist lahtikistud üksiku näitaja jumaldamist. Seda kogumisele üle kandes võib väita, et tippkvaliteet on ainult üks oluline näitaja mitmest, mida kogumisel hinnata tuleks. Ehk siis oma piiritletud kogumisvaldkonnas on mingi mündi puudumine suurem probleem kui mingi olemasoleva mündi mõnevõrra viletsam säilivus. Samamoodi kui inimese elukvaliteedi seisukohalt ei kompenseeri tippvormis käed ühe jala puudumist ja kokkuvõttes elaks inimene hoopis paremini keskpäraste käte ja jalgadega, kuid need kõik vaid olemas oleksid. Tippkvaliteet on muidugi väga oluline, kuid ka siin tuleb teha kompromisse, sest ressursid saavad kohe otsa, kui veidigi laiema valdkonna juures seda tõsiselt võtta. Lahendusi on sisuliselt ainult 3 tüüpi: kogu ulatuse äärmuslik piiramine (stiilis kogun ainult tsaari-Vene 20. saj münte), pangarööv (ok eduka äri võib ka püsti panna) või siis kompromissi saavutamine tippkvaliteedi ja kogu laiuse osas, kus võrdselt oluline on nii müntide kvaliteet (kogu sügavus) kui ka kogumisvaldkonna maht (kogu laius), mille vahel tuleb valida kuldne kesktee. Minu valik on teada, mulle lihtsalt ei mahu pähe, miks peaks nt Eesti mündiajaloost huvitatud isik piirama ennast vaid EV müntidega, mis on Eesti mündinduse seisukohalt piisake meres ja otsima seal täiust. Mulle meeldiks pigem olla arvestatav tegija ookeanis kui suur kala konnatiigis. Sama kummaline on mul vahel vaadata, millise innuga jahitakse mingi Eestit valitsenud võõrvõimu münte (nt tsaarikad), jättes kõrvale omaenda vanemad rahad. Muidugi võib lihtsalt olla, et mündiajaloo vastu eriti huvi ei olegi ja kogutakse vaid läikivaid asjakesi, investeeritakse või siis tuntakse huvi kitsalt Eesti riigi mündiajaloo vastu. Aga eks see kõik on lõpuks maitse asi ja õiget vastust siin ei olegi. Ma ütlesin vaid oma arvamuse.
muhfff kirjutas:Keskaegse Eesti väljakutse on hoopis teistsugune (kuigi mulle sõna Eesti selles kontekstis ei meeldi, Lõuna-Eesti oli ju tol ajal Liivimaa; Haljak kasutab vist terminit Vana-Liivimaa, aga kah teatavate mööndustega. Äkki Livoestonika oleks parem termin?)
Livoestonika ei meeldi mulle seepärast, et selle all mõistetakse üldiselt kitsalt vaid livoneese. Vana-Liivimaa on üldnimetusena tegelikult üsna hästi õnnestunud, kuid see hõlmab ka praeguse Läti alad ja jätab välja EW ja EV mündid. Üldiselt muidugi kõnekeeles räägitaksegi Liivimaa müntidest, mille all mõeldakse siis enam-vähem kõiki Eesti-Läti tänasel territooriumil löödud münte kuni 1780. aastani. Neile võib väikeste mööndustega ka livoneesid juurde panna: kuigi neid tehti hoopis Moskvas, siis vähemalt just spetsiaalselt ligikaudu tänase Eesti ja Läti territooriumide jaoks ja Haljaku kataloogis ongi need kõik esindatud.

Kategooriad ei pea ka olema üksteist välistavad. Muidugi katab termin Liivimaa mündid üldises tähenduses ära ka kõik kuni 1700 tänase Eesti territooriumil löödud mündid ja samaaegselt on ka tõsi, et selle teema huvilised üldiselt tunnevadki huvi kõikide sinna kuuluvate müntide vastu, sõltumata sellest, kas need tehti nt Riias või Narvas. Kuid samaaegselt tehti osad neist tänase Eesti territooriumil ja selles mõttes võib seda osa ka Eesti müntideks kutsuda. Juriidiliselt ei ole see muidugi korrektne, nt Tallinn oli 17. sajandil Rootsi riigi all, nii et selles mõttes oli tegu Rootsi müntidega, mis juhtumisi vaid Tallinnas löödi. Kuid Tallinna linn oli alati oma müntide löömisest ise huvitatud, see ei olnud hoopiski võõrvõimude pealesunnitud kohustus, vaid kõrge privileeg, mida tuli valitseja vahetudes alati uuesti taotleda. Selles mõttes oli tegu eelkõige Tallinna, mitte Rootsi, Saksa jne mündiga. Kui suur lõhe võib olla juriidilise ja tunnetusliku tõlgenduse vahel, seda ei pea keskmisele eestlasele vist seletama. Vastupidisel juhul peame tunnistama, et eestlased said rahvuseks samaaegselt Eesti Vabariigi sünniga ja enne seda olime vaid mittesakslased või maarahvas keskajal ja poolakad, taanlased, rootslased või venelased kuni Põhjasõjani.

Tegelikult muidugi oli EV sünd vaid järjekordne arenguetapp Eesti ajaloos, mitte tühjale kohale tekkinud moodustis. Seda arvestades on vähemalt minu jaoks suures plaanis Tallinna öör või veering (muide mõlemad ka kohapeal tehtud) täpselt samasugused Eesti mündid, kui Berliinis tehtud EW 5M 1922, Tallinnas tehtud 20s 1996 ja Portugalis tehtud 25 EUR 2017 Tallinna münt. Need kõik vajavad hädasti mingit üldnimetust, et ei peaks hakkama kõiki kategooriaid ja ajastuid üles lugema nagu ülipikki valitsejate tiitleid keskajal (stiilis Tallinn Taani all, ordu all, Rootsi all jne) kui nendest rääkida tahetakse. Muide sama lähenemist Haljak juba kasutas oma esimese vist 1993.a ilmunud kataloogis, kuhu läksid sisse nii keskaeg kui ka EV (ja mõned võõrmündid, mida Eestis koguti), kõik katusnimetuse Eesti Münt all. Me oleme ja olime ju eelkõige eestlased (vähemalt enamus meist), sõltumata sellest, kas me kuulusime Eestimaa hertsogkonna, kubermangu, Liivimaa või Rootsi või xxx alla. Muutus ainult juriidiline keha, mille alla kuulusime, kuid vaikselt ajasime ikka oma asja. Miks siis seda kunagist keha peaks tänastes nimetustes iga hinna eest säilitama? Siis võiksime igavesti olla ka endine Nõukogude Vabariik koos oma müntidega ja USA võiks olla endine Briti koloonia:) Ja sellise tunnetuse korral tekib vajadus ühise üldnimetuse järele, mis võtab kokku kõik Eesti territooriumil ja/või Eesti (riigi) jaoks tehtud mündid (livoneesid võib siia panna mugavuse pärast, see ei välista ka edaspidi nende kuulumist ka mingisse teise kategooriasse). Siis oleks Eesti münt üldnimetus, mida võib jagada Eesti Vabariigi müntideks ja Eesti varasemate perioodide müntideks, mida mõlemat võib siis vajadusel edasi liigendada.

Kõik see ei välista, et nt needsamad Tallinna 17. saj öörid ei võiks ka edaspidi olla (Vana-)Liivimaa müntide või Rootsi müntide all. Kuid eestlasena nimetaks ma neid eelkõige ja kõigepealt Eesti müntideks. Rootslased võivad neid ka edaspidi Rootsi müntideks kutsuda, see mind ei häiri.

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3268
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: RAHA LUGU: 17. sajandist pärineval hõbemündil ilutseb Eesti vapp!

Postitus Postitas muhfff » 27 Veebr 2017, 21:08

aldok2 kirjutas:Vana-Liivimaa on üldnimetusena tegelikult üsna hästi õnnestunud, kuid see hõlmab ka praeguse Läti alad ja jätab välja EW ja EV mündid.
Mind häirib see, et peale Liivimaa (Riia ja Tartu) olid ju ka Eestimaa (Tallinn) ja Kuramaa. Haljak pani oma kataloogis nad kokku kui Vana-Liivimaa, aga Liivimaa oli tegelikult ju ainult keskmine "ala". Ja see häirib mind natuke. Täiesti loogiline on lugeda tollaseid Riia münte kah "Eesti" müntideks, kuid mind häirib justnimelt ainult Liivimaa või ainult Eestimaa nimetuse kasutamine. Livoestonika on jah eelkõige livoneesidelt pärit, aga võib ka teistpidi proovida - estolivonika : ) Võiks olla mingi üldisem nimetus.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
platinum
Viiekroonine
Postitusi: 556
Liitunud: 19 Mai 2012, 00:02

Re: RAHA LUGU: 17. sajandist pärineval hõbemündil ilutseb Eesti vapp!

Postitus Postitas platinum » 28 Veebr 2017, 07:46

Kui nüüd hindamis challengist rääkida, siis see öörine ei ole ligilähedalegi samas säilivuses 4 margasega. Ma küll tegelen viimase 10% hindamisega ja keskendun sinna (58-68 sheldonil) aga see öörine on VG-F.
EW-d just sellepärast kogutaksegi palju, et see on kättesaadav! Teostatav kui on kannatus tja indu otsida. Siinsed kogujad ei tundu olema eriti rikkad kes lendavad ümber euroopa oksjonitele. Ostetakse kohalikelt laatadelt, coins, haljak, osta ja ebay. 5 ja 10 margased ilusas säilivuses lisavad särtsu ja tekib sportlik huvi neid leida. Kes ikka väga tahab, see paneb ka EW kogu kokku. Kuna 10 margast on harva pakkuda ja hobiga oleks huvitav siiski tegeleda, leitakse alternatiiv koguda võimalikult häid münte ja lasta nad NGC-s hinnata. See võib olla ka üpris tasuv kui silma on. Näitena heritages müüdud 1930 Toompea MS66. Reaalselt 25 euroga ostetav münt tõi kopsaka kasumi!
Ja kuna see sulle, aldok2, võib tunduda eriti lahja ülesandena, siis tegelikult ega ju kellelgi pole rahuldavas säilivuses kogu EW-d koos. Tõendatult.
Neid vanu linnarahasi ei jaksa just sellepärast koguda, et juba eos selgub, et võimatu sealt midagi täielikult kokku saada. Hinnad on ka nagu ameerika raudtee. Ise ka tõid välja teises teemas, et viimati oli saksamaal Künkeris mingi münt kallis ja seekord murdosa hinnast.

aldok2
Topeltkroon
Postitusi: 340
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: RAHA LUGU: 17. sajandist pärineval hõbemündil ilutseb Eesti vapp!

Postitus Postitas aldok2 » 28 Veebr 2017, 10:00

platinum kirjutas:Kui nüüd hindamis challengist rääkida, siis see öörine ei ole ligilähedalegi samas säilivuses 4 margasega. Ma küll tegelen viimase 10% hindamisega ja keskendun sinna (58-68 sheldonil) aga see öörine on VG-F.
Hindamine ongi subjektiivne. See münt on Euroopa oksjonitelt saanud erinevaid hindeid, Rootsist sai F-VF, Künkerist VF. Vabalt võib olla, et keegi kolmas hindab seda teistmoodi. Lihtsalt ma seda münti paremas säilivuses näinud ei olegi. Nii vanu münte ei ole alati kerge uute müntide hindamiskriteeriumide järgi hinnata ja ehk ei peakski, sest templid võisid juba algusest peale olla viletsad, kulunud jne. Tagantjärele ei saa ka alati kindlaks teha, kas kulunud oli münt või tempel. Sama väljanägemisega münt võib saada nii MS kui F, sõltuvalt sellest. No ei tundu loogiline. Samuti võib ette võtta kasvõi Haljaku oksjoni Liivimaa osa, proovida neid münte Sheldoni skaala järgi hinnata ja võrrelda siis Haljaku enda hinnetega. Olen enam kui kindel, et tekivad väga suured erinevused. Minu meelest tuleks keskaja jms puhul lähtuda ka visuaalsest atraktiivsusest, mitte ainult kulumisest. Aga kokkuvõttes tuleks siiski lähtuda mündist endast, mitte hindest, millel on vaid abistav funktsioon.

Ma ei arva, et EW müntide absoluutses tippkvaliteedis kokkusaamine (MS-67+) on eriti lahja ülesanne. Mul ka ei ole see sellisena koos. Kuid mulle tundub selle nimel nahast välja pugemine ebaproportsionaalne kui täiesti jäetakse tähelepanuta teised Eesti mündid. Seepärast ma eriti ei püüagi seda niimoodi kokku saada, vaid võtan midagi ainult siis, kui see odavalt kätte tuleb. Lisaks isiklikud kogemused PVC-ga, õnneks küll odavate müntidega- valed hoidmistingimused võivad MS69 mündist aastatega teha MS-62 mündi ja mitte midagi ei ole enam teha. Mida see müntide hinnale tähendab, seda oskad ilmselt minust paremini öelda, aga krahh igatahes. Kõik need uued plastikud on muidugi teoreetiliselt keemiliselt inertsed jne, kuid keegi ei ole neid veel 100 aastat kasutanud. Ka PVC probleem tuli alles aastate pärast välja. Lisaks loomulik korrosioon- mündid võivad ka kapslis edasi roostetada (kuigi uuematel oli vist mingi inertgaas juba sees) ja ilusast punasest mündist võib saada pruun koos tuleneva hinnalangusega. Mõnevõrra viletsamate müntidega on seda riski vähem.

aldok2
Topeltkroon
Postitusi: 340
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: RAHA LUGU: 17. sajandist pärineval hõbemündil ilutseb Eesti vapp!

Postitus Postitas aldok2 » 28 Veebr 2017, 10:21

muhfff kirjutas:
aldok2 kirjutas:Vana-Liivimaa on üldnimetusena tegelikult üsna hästi õnnestunud, kuid see hõlmab ka praeguse Läti alad ja jätab välja EW ja EV mündid.
Mind häirib see, et peale Liivimaa (Riia ja Tartu) olid ju ka Eestimaa (Tallinn) ja Kuramaa. Haljak pani oma kataloogis nad kokku kui Vana-Liivimaa, aga Liivimaa oli tegelikult ju ainult keskmine "ala". Ja see häirib mind natuke. Täiesti loogiline on lugeda tollaseid Riia münte kah "Eesti" müntideks, kuid mind häirib justnimelt ainult Liivimaa või ainult Eestimaa nimetuse kasutamine. Livoestonika on jah eelkõige livoneesidelt pärit, aga võib ka teistpidi proovida - estolivonika : ) Võiks olla mingi üldisem nimetus.
Riia münte ma Eesti müntideks siiski ei loeks (pole Eesti tänasel territooriumil tehtud), küll aga Liivimaa omadeks. Mis aga puutub Liivimaa nimetusse, siis on selle sisu aegade jooksul üsna palju muutunud, see ei olnud mitte alati keskmine ala, pigem ainult lõpupoole. Ja piirid vahel (nt sõdadega) muutusid. Ma ei ole ka uurinud Liivimaa kubermangu kaarti, selle piirid ei pruugi ka olla samad kui varem. Aga seda vanemat aega reeglina ei teata või ei teadvustata. Tallinn nt kuulus samamoodi nagu ka Riia Liivimaa ordu alla pärast Taani valitsuse lõppu ja kõik siinsed pisiriigid (Saare-Lääne, Tartu, Riia, Kuramaa piiskopiriigid ja ordu alad) moodustasidki kokku Liivimaa Konföderatsiooni, millele hiljem lisati juurde täiend "Vana-", et seda eristada uuemast Liivimaast. Selles algses tähenduses ei olnud Liivimaa kindlasti mitte keskmine osa, vaid kõik koos. Ja seepärast võttiski Haljak selle üldnimetuseks. Midagi oli vaja võtta ja see katab üsna hästi kogu valdkonna ära. Üks link ka, kuidas Liivimaa tähendus on ajas muutunud: https://en.wikipedia.org/wiki/Livonia

Aga minu meelest võiks Eesti kogujad paralleelselt Liivimaa müntidega Haljaku tähenduses eristada ka Eesti münte, mis siis hõlmaks Liivimaa müntide osas tänase Eesti linnad Tallinna, Tartu, Haapsalu, Kuressaare ja Narva. Ja sinna juurde Eesti Vabariigi mündid. See ikkagi eelkõige meie enda ajalugu, mitte poolakate, rootslaste, lätlaste jne oma. Ja ega siis kõik need linnarahad pole kallid, üsna palju saab kätte juba 10 euroga. Täiust muidugi ei saavuta, aga siis ongi terveks eluks siht silme ees:)

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3268
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: RAHA LUGU: 17. sajandist pärineval hõbemündil ilutseb Eesti vapp!

Postitus Postitas muhfff » 28 Veebr 2017, 20:00

aldok2 kirjutas:Nii vanu münte ei ole alati kerge uute müntide hindamiskriteeriumide järgi hinnata ja ehk ei peakski, sest templid võisid juba algusest peale olla viletsad, kulunud jne.
Kusjuures antiikmüntide puhul näiteks NGC lähtub teistest kriteeriumitest. Müntidele ei anta numbrilist hinnet, ainult et kas VF, XF, AU vms, vahel on seal järgi veel ka viisnurk "erakordse silmailu" puhul. Lisaks on löögitugevus (strike) ja pind (surface) 5-palli skaalas eraldi välja toodud. Aga keskajast alates on kõigil numbrilised hinded.
aldok2 kirjutas:Ma ei arva, et EW müntide absoluutses tippkvaliteedis kokkusaamine (MS-67+) on eriti lahja ülesanne.
Ütleksin, et suisa võimatu. Paljude EW müntide valmistamiskvaliteedi tipp on 65-66. Paremat lihtsalt ei saagi olla. Isegi tänapäeva käibemüntide valmistamiskvaliteet on umbes selles kandis.
aldok2 kirjutas:Riia münte ma Eesti müntideks siiski ei loeks (pole Eesti tänasel territooriumil tehtud), küll aga Liivimaa omadeks.
1922. aasta margad pole kah Eestis tehtud. Samas nii 5-margased kui ka Riia mündid tehti Eesti aladel käibimiseks : ) Osa Eestit oli ju Riia "alluvuses".
ngc_ancients_syracuse.jpg
Sul pole õigusi, et siin postituses manuseid näha.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

aldok2
Topeltkroon
Postitusi: 340
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: RAHA LUGU: 17. sajandist pärineval hõbemündil ilutseb Eesti vapp!

Postitus Postitas aldok2 » 28 Veebr 2017, 22:40

muhfff kirjutas:1922. aasta margad pole kah Eestis tehtud. Samas nii 5-margased kui ka Riia mündid tehti Eesti aladel käibimiseks : ) Osa Eestit oli ju Riia "alluvuses"
Eestis pole tehtud ka ühtegi euromünti ega ka paljusid krooniaja münte. Alates Eesti Vabariigiga läheb klassifitseerimise mõttes oluliselt kergemaks, sest siis tekkis eestlastel oma riik ja kõik selle riigi nimel väljaantud mündid võib muidugi Eesti müntideks lugeda, sõltumata müntlast. Eesti-Läti omapäraks ongi see, et meil oma riiki nii kaua ei olnud, seepärast tekkis veider olukord, kus maa ja rahvas olid küll olemas, kuid need käisid kogu aeg käest kätte, mis tekitab segadust ka nende müntide klassifitseerimisega. Aga nende ignoreerimine ei ole minu meelest loogiline.

Muidugi tehti Riia mündid üldiselt ka Eestis käibimiseks, kuid sama võib väita ka tsaarimüntide, paljude Rootsi ja Poola jne müntide kohta.
Seepärast ma käibimise fakti siinkohal veel piisavaks kriteeriumiks ei loeks, et neid Eesti müntideks lugeda. Samas erinevad nad oluliselt meid valitsenud võõrvõimude nii-öelda kodus (Stockholmis, tänapäeva Saksamaal jne) tehtud müntidest, seepärast tekibki vajadus neid kuidagi nimetada. Siit siis Liivimaa mündi mõiste sissetoomise vajadus. Ei ole küll väga loogiline Riiat jms keskaja Lätit kogust välistada kui selle perioodi vastu huvi tunda (ja ma ise seda ei teegi), kuid samas ei ole nad siiski nii südamelähedased kui nt Tartu mündid või vähemalt ei peaks olema. Puhtalt tunnetuslikult, mitte juriidilise kuuluvuse mõttes. Riia ei ole eestlaste linn kunagi olnud, küll aga Tartu ja Tallinn.

Ennist juba kurdeti, et linnarahadega ei jõua tegelda. Riias tehtigi müntlatest kõige enam Haljaku kataloogi mõttes Liivimaa münte, sh enamik suurtest ja väga kallitest nominaalidest. Kui tänapäeva Läti territooriumil löödud rahad kogust välja jätta, siis väheneb kogumiseesmärk kohe hüppeliselt. Oma kogu piirid võib koguja ise paika panna. Kes ikkagi soovib, võib edasi jahtida vaid EW tippkvaliteeti, kuid kes soovib asja laiemalt ette võtta, siis on loogiline võtta ette ka Eesti (ja Läti) ajaloo vanem periood, ükskõik siis, mis mahus seda soovitakse.

Marvin
Topeltkroon
Postitusi: 247
Liitunud: 02 Nov 2011, 11:49

Re: RAHA LUGU: 17. sajandist pärineval hõbemündil ilutseb Eesti vapp!

Postitus Postitas Marvin » 03 Mär 2017, 10:55

Tekkis teoretiseerimise tuju... küll 3 sajandit hiljem, aga kas see on Eesti münt?

Pilt

Vasta