Mõistatus Mündihuvilistele!

[aldok2]

Kui Leimus neid kahte münti (1932 Tartu Ülikool ja 1933 Laulupidu) meenemüntideks ei peaks - oleksin sinuga 100% nõus ja loeksin Sinu vastuse õigeks!

Et siis trükisõna ei valeta? Minu teada Leimus ei põhjendanud oma sõnakasutust kuidagi, see ongi probleem, kui autoriteete pimesi usaldatatakse. Pigem mõtles Leimus siin vaid seda, et tegu on millelegi pühendatud müntidega ja ei eristanud erikujundusega müntide puhul käibeks mõeldud ja mittemõeldud münte. Siit siis minu üleskutse panna kõigepealt paika definitsioonid ja siis ka sõnad, mis neid definitsioone tähistavad, sest praegu tähendab sama sõna eri tekstides eri asju. Vähemalt minu jaoks on 1932 ja 33 kroonide puhul selgelt tegu käibemüntidega ja samaaegselt ka pühendusmüntidega. Kuid neid muidugi süsteemis vaadelda. Põhjendused leiab minu varasematest postitustest. Aga vähemalt siin sel teemal rohkem sõna ei võta. Kes tahab vaielda, võib seda teha vastavas alajaotises.

[Volfram6]

Igal juhul oli tore küsimus ja tõi veidi elevust foorumivaikusesse. Ma ise arvasin, et trikk on selles, et mõne mündi peal on rohkem kui üks hoone.

[aldok2]

Võttes hindamise aluseks ka autoriteedi Ivar Leimuse poolt kirja pandu, siis Eesti Wabariigi (ja Vabariigi kuivõrd oleme sama riik juriidiliselt) kõige esimene meenemünt oli 2 kroonine hõberaha Tartu Ülikool (1932) ja teine meenemünt 1933 aasta 1 kroonine Laululava. Nad väidetavalt käibesse suures osas ei jõudnud ("Eesti Vabariigi rahad 1928-1992" Ivar Leimus lk 44).
... seega,
... Ainus ametlikult, mitte meenemünt ehk ametlikult käibemündiks tellitud ja tehtud ja rohkes käibes olnud käibemünt, mis EW ja EV (krooniajal) on olnud ja millel on mingi hoone-rajatis kujutatud, on : 1930 a 2 kr Toompea :

... õigeks vastuseks loeksin niisiis: 1

Mul ei olnud plaanis siin sel teemal enam sõna võtta, kuid avastasin, et Leimust (Eesti Vabariigi rahad 1928-1992" Ivar Leimus lk 44) on tsiteeritud valesti. Lk 44 öeldakse hoopis, et Eesti esimene MÄLESTUSMÜNT oli Tartu Ülikooli hõberaha. Meenemündist ei ole siin sõnagi. Tõsi küll, Leimus nimetab mälestusmündiks ka 1992. hõberahasid, mis ei olnud mõeldud käibeks ja mis liigituksid varasemalt kasutatud süsteemis pigem meenemüntide alla (st meenemünt ja mälestusmünt ei ole alati sünonüümid). Kas mälestusmünt võib samaaegselt olla ka käibemünt on kokkuleppe küsimus, kuid seoses käibeks mitte mõeldud erikujundusega müntide jõulise esilekerkimisega viimastel aastakümnetel peaks neid minu arvates eristama käibeks mõeldud erikujundusega müntidest. Neid viimaseid võiks siiski liigitada erikujundusega KÄIBEmüntideks (sest nad siiski mingil määral käibivad) ja see kategooria vajab mingit kokkuleppelist terminit.

[muhfff]

Kõik teemad jõuavad viimasel ajal millegipärast mündimõistete definitsioonideni.
Seda võiks arutada vastavas teema ja tagasiside mu viimasele postitusele on enam kui tervitatav: viewtopic.php?f=19&t=2541&p=18772#p18772

[aldok2]

Tõsi. Pean tunnistama, et selle lingil toodud kokkuvõttev postitus jäi mul tähelepanuta. Põgusal lugemisel tundus see kordavat enam-vähem mu enda varem postitatud mõtteid, seega ilmselt ma seal suuri probleeme ei leiaks. Aga vaatan pärastpoole üle ja kommenteerin lähemalt.

[Andvari]

See pole küll antud teema postitus, kuid kuna juba teooriaks läks, siis panen siia väljavõtte riigiteatajast:

2 krooni. 2932.jpg

Ja sealt saame täiesti uued terminid : hõbevahetusraha ( vahetusraha )

[margusmaki]

See pole küll antud teema postitus, kuid kuna juba teooriaks läks, siis panen siia väljavõtte riigiteatajast:
2 krooni. 2932.jpg
Ja sealt saame täiesti uued terminid : hõbevahetusraha ( vahetusraha )

Pakun et sel ajal ei olnud veel mälestus/meene/pühendus jne termineid olemas?

[Huviline007]

Uus Küsimus. Üle pika aja. Üldhariduslikul kultuuriteemal ! Nimetage palun tegelane , kes on mündil kujutatud ja , et mis mündiga on tegemist?

[Andvari]

Sünni ja surmadaatumid sellel mehel 09.09.1828 - 20.11.1910 ( vana kalendri järgi 28.08.28 - 07.11.10 ).
Mündi vermimisaasta 1988.

[Kaarel]

Anatoli Jermakov, alias "Pirokunn"?