1 Rooma münt tuvastamiseks

[aurum]

DSCN2533.jpg

DSCN2531.jpg

Niipalju olen juba selgeks saanud et esiküljel kujutatud härra on Constantius II. Samuti ei ole midagi enneolematut tagaküljel asetsev tekst vot xv mvlt xx

Aga sellegipoolest pole ma suutnud kusagilt kataloogist leida täpset vastet antud mündile. Ehk keegi oskab / viitsib selle kohta midagi pajatada.

PS. Mündil näha olev pruunikas ollus pole korrosioon vaid mahapesemata savine muld.

[mart]

PS. Mündil näha olev pruunikas ollus pole korrosioon vaid mahapesemata savine muld.

kirjuta siia rohkem

ootan isegi, kas siin foorumis käib mõni rooma müntide spets

[aurum]

Selle mulla kohta niipalju, et münt on selline nagu ta leides oli. Leiukoht ei asu Eestis.

Ma ei julgenud hakata kraaniveega puhtaks pesema (dest vett pole ka hetkel käepärast), mine tea kui väärtuslik ta olla võib

[muhfff]

Tundub väga nagu see - http://www.vcoins.com/en/stores/gb_coll ... fault.aspx

[aurum]

Jah, see on väga sarnane.
Aga kui detaile vaadata, siis on ilmselge et ikka teist vormi on pressimisel kasutatud, nii esi kui tagaküljel. Vt näiteks kõrva kuju või tagaküljel x ja v vahekaugust üksteisest.

Aga huvitav kui suurt tähtsust see üldse omab?

[muhfff]

Masinatega hakati templeid graveerima alles eelmise sajandi lõpu poole, enne tehti templid käsitsi.
Ja päris alguses tehti kõik templid päris ükshaaval (mitte ematemplite abil).
Nii et väiksed erinevused siia-sinna on normaalsed.

[aurum]

Kas asja võib kokku võtta nii, et tõenäoliselt ta midagi erilist väärt pole, või on ka mingeid muid võimalusi?

[mart]

alati on "muid võimalusi", mis sõltuvad tahtmisest ja müügioskustest, aga kui muhfffi pakutud lingil http://www.vcoins.com/en/stores/gb_coll ... fault.aspx lõppes paremas seisus sama tüüpi münt 8 euroga, võib müügi- või õigemini lolliotsimiskulu osutuda suuremaks täiendavalt saadavast rahast

[muhfff]

Rooma vaskmüntidega on sama probleem, mis peaaegu kõigi tänapäevaste käibemüntidega - neid tehti meeletult palju. Ja kuna neid on keskpärases säilivuses palju, siis jätkub neid kõigile kogujatele.
Oleks see münt nagu eile rahapajast tulnud, oleks see kindlasti palju väärt. Sellises säilivuses kahjuks mitte...

[sebastian]

Rooma impeeriumi münte tehti hinnanguliselt kuni miljon tk päevas (kõik nominaalid kokku) seitsmes peamises linnas ning igas neist oli veel mitu müntlat. Lisaks veel asumaade/kolooniate mündid. Kuna ringlus oli kiire, kasutati münte infokandjatena, st kõik võidud, surmad, liidud jne kajastati müntidel vastavate isikute ja jumalate kujutamise kaudu. Vaskmünte kasutati igapäeva käibes, hõbe oli suuremateks ostudeks, ka isegi hooned ja maa ning kulda kasutati peamiselt pantvangide välja ostmiseks barabaritelt ning väga suurtes tehingutes. Seega kõige rohkem erinevaid münte on just vase hulgas. Regulaarselt palka said leegionäärid, sest esimese asjana uue laagri rajamisel ehitati pühamu, kus hoiti leegioni rahakirstu. Maast tuleb Rooma vaskmünte Balkanil mehiselt, sest pankasid ei olnud ja lahingusse münte raha kaasa ei võetud. Paljud ei tulnud peale lahingut maasse kaevatud müntidele järgi.
Pikk jutt s... jutt. Eelnev viide Constantiuns II-le on õige. AE 3/4 näitab mündi suurust. Kataloogides on ka info kuidas dešifreerida pärja all olevat lühendit, mis tähistab linna ja müntlat. Ostsin ka kunagi portsu puhastama Roomlasi ja kataloogi, kuid nende müntide puhul on neist endist tähtsam leiuinfo. Nagu näiteks see viimane Lääne-Virumaa leid.