Arheoloogid Viljandis ja Saksa ordu killing 1414-1422

Uudised, artiklid ja pressiteated müntide teemal. Ärge unustage viiteid!
Vasta
Caesar
Topeltkroon
Postitusi: 221
Liitunud: 28 Apr 2011, 12:46

Arheoloogid Viljandis ja Saksa ordu killing 1414-1422

Postitus Postitas Caesar » 17 Nov 2012, 19:16

Mündist endast küll väga napilt, aga...

Terava pilguga korstnapühkija avastas varingust keskaegse naise
Artikkel ilmus täismahus 15. novembri "Sakala" paberlehes
17.11.2012 10:38
Egon Valdaru

Läinud nädalal Viljandis pärimusmuusika aida katusel töötades märkas korstnapühkija
Valbo Tähiste all oleval nõlval, kus suvel oli vihmavesi põhjustanud varingu, sääreluud
ning arvas, et see on osa inimskeletist.

Algul oletasid arheoloogid neile saadetud foto põhjal, et tegemist võib olla ka loomaluudega,
kuid muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Karin Vimberg ja arheoloogia­spetsialist
Ingmar Noorlaid, kes reedel asja uurima tulid, leidsid, et korstnapühkija oli õigesti märganud.

Nad kaevasid nõlva seest 1,9 meetri sügavuselt välja tervikliku inimskeleti, millest olid
puudu vaid parema jala sääre- ja reieluu.

«Võttes arvesse, kui vähe skeletist näha oli, peab tal ikka väga treenitud silm olema, et
selliseid järeldusi teha,» kiitis Vimberg leiust teatanud korstnapühkijat.

Sealtsamast leiti kaks kederkeraamika nõu kildu ja üks importkeraamika kild. «Kederkeraamika
killud on kindlasti seotud matusega,» nentis Karin Vimberg.

Kõige olulisem leid oli aga väike münt, mille küljes oli inimese juukseid. Vimbergi sõnutsi on
see hõbedast Saksa ordu killing. Kaelas kantava ripatsmündi on verminud
Michael Küchmeister von Sternberg, kes oli aastatel 1414—1422 ordumeister.



Esmaspäevast on luustik uurimisel Tartu ülikoolis, kus sellega tutvub inimluude määramise
spetsialist, arheoloog Martin Malve.

«Hammaste põhjal võiks arvata, et tegemist on 30—40-aastase naisega. Tema pikkus võis olla
umbes 160 sentimeetrit,» hindas Malve. «Teravilja jahvatati tollal käsikivide vahel ning sisse
pandi kivipuru, ehk seetõttu olid leitu tagumised purihambad kulunud. Samuti oli märgata hambakivi,
aga kaariest mitte.»

Esialgsel hinnangul on tegemist üksiku laibamatusega. Skelett leiti 1,9 meetri sügavuselt ning
selle peal oli mitu täitekihti. Omaaegse haua sügavus oli Karin Vimbergi hinnangul umbes 60 sentimeetrit.

Tema sõnutsi antakse luud ja leiud pärast puhastamist ja uurimist Viljandi muuseumi kogudesse.

Viljandimaa muinsuskaitseinspektori Anne Kivi ütlemist mööda on linnal kavas varisenud kaldanõlv
kindlustada, vältimaks edasist lagunemist.

«Inseneride kinnitusel on ait ise kindlal vundamendil, aga nõlva peaks ikka tugevdama, et rohkem
kadunukesi välja ei pudeneks. Parem, kui nad saavad rahulikult olla,» sõnas inspektor.

Skeletti märganud korstnapühkija Valbo Tähiste on oma jutu järgi arheoloogiahuviline. Väljakaevamised
on teda lapsest saadik huvitanud ning hiljem on ta seda teemat omal käel põhjalikult uurinud.
Seega hoiab ta ka korstnaid pühkides varingukohti märgates alati silmad lahti.
Huvitavad heas säilivuses Eesti jt. Balti riikide mündid.

Vasta