Eesti kroonid ja sendid võivad väärtuslikuks saada alles...

[muhfff]

Eesti kroonid ja sendid võivad väärtuslikuks saada alles 50 aasta pärast?

Lokaalne koopia:
Eiris Teeveere (Õhtuleht)
04.01.2011 06:58

VÄÄRT 1278 eurot: praegu on kõige kallim 2002. aasta kuldne 100kroonine meenemünt.

Internetis käib juba kroonide ja müntide ost ja müük, kuid ekspertide arvates pole hind realistlik ning lauasahtlisse mälestuseks pandud raha pealt niipea hiigelsummasid teenida ei saa.

«Praegu käibel olev raha pole midagi väärt,» ütleb münte kollektsioneeriv Ants Kulo. «50–100 aasta pärast võime nendest uuesti rääkida.» Tema peab kõige hinnalisemaks viiesendist proovimünti, mille tagaküljel oli vapi asemel rukkilill. «Neid tehti nii tuhatkond tükki vast. Vaat nendel on väärtust, aga neid pole kusagilt enam saada.»

Mündid hinnas

Kuna veel käibel olevate kroonide ja müntide tiraaž on niivõrd suur, on numismaatik Gunnar Haljaku sõnul keeruline öelda, kas nende eest üldse kunagi hiigelsummasid saab küsida. Eesti Mündiäri juhatuse liige Anneli Raikko aga usub, et ajapikku võivad Eesti mündid kollektsionääride silmis siiski hinda minna. «Kuna maailmas on 80 miljonit või isegi tiba enam mündikogujat, siis Eesti euroga liitumine avab ka paljude rahvusvaheliste mündikogujate silmad. Siiamaani võib-olla ei teatudki, et Eesti on olemas ja Eestil on oma raha. Aga juba praegu on meil kodulehekülje kaudu tulnud päringuid, kus tahetakse osta Eesti raha,» seletab Raikko, et säärane huvi suurendab meie mündite väärtust.

Kõige väärtuslikumaks peavad nii Raikko kui ka Haljak 2002. aastal Eesti Panga välja antud 100kroonist kullast meenemünti. Et neid oli ainult 2000, võib Raikko teada ühe sellise eest oksjonil vabalt küsida 22 000–26 000 krooni (1406–1661,7 eurot).

Järjest rohkem lähevad hinda ka 1991. [sellise aastaga 1-krooniseid pole tegelikult olemas - K.] ja 1992. aasta hõbedast ühekroonised mündid, mis on käibelt kõrvaldatud. «Mõni aeg tagasi läksid need 590 krooniga (37,7 eurot), nüüd on hind aga kaugelt üle 1000 krooni (63,91 eurot),» räägib Raikko.

Haljaku sõnul võib näiteks 1992. aasta 100kroonise eest küsida 800 krooni (51,13 eurot). «Reeglina on nii, et kui raha käibelt kaob, siis hind tõuseb,» põhjendab ta. Õnnega koos on needki, kellel on kodus alles mõni viiekroonine kitsega münt. «Me teame, et viiekroonise kitsekese eest aastast 1993 võidakse eBay rahvusvahelisel oksjonil küsida 30–40 dollarit (22,46–29,94 eurot). Muidugi sõltub ka sellest, kus maal teda müüakse. Kui ameeriklased müüvad, siis nende jaoks ei ole Eesti raha nii tähenduslik.»

Internetist Eesti kroone või münte ostes tuleks esmalt kontrollida, kas pangast on need juba müüdud – siis võib müüja nende eest küsida ka mõnevõrra kõrgemat hinda. Oluline on kontrollida kvaliteeti.

«Kui ta on pangapaberis, nagu Eesti Pank praegu pakendab kiletaskusse ja oma kleepsuga veel üle, sellel on kahtlemata suurem väärtus kui nendel, mis on ise ringlusest ära korjatud,» selgitab Raikko.

Praegu saada oleva ja juba väljamüüdud paberraha ning müntide kohta leiab infot Eesti Panga kodulehelt, samas on näha ka hinnad, mida pank ühe või teise vääringu eest küsib või küsinud on.

Stardipakett läheb hinda?

Eesti Mündiäri juhatuse liikme Anneli Raikko sõnul leidub maailmas hulgaliselt riikide stardipakette koguvaid kollektsionääre, kes on nõus komplekti algsest hinnast mitu korda rohkem maksma. «Näiteks 2008. aastal eurole üle läinud Küprose stardipaketi hind tõusis umbes 40 euroni.