1992 rahareform: krooni tulek – rahulik paanika

Uudised, artiklid ja pressiteated müntide teemal. Ärge unustage viiteid!
Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

1992 rahareform: krooni tulek – rahulik paanika

Postitus Postitas muhfff » 26 Apr 2011, 18:22

http://ohtuleht.ee/index.aspx?id=400550

Lokaalne koopia:
MAARIUS SUVISTE
30.10.2010 08:58

Mida lähemale kroonipäev tuli, seda enam hakkas vana raha – rubla – taskus sügelema. Ärevus. Päris oma raha – kroon – tuli 1992. aasta 20. juunil enne kukke ja koitu.

Too viimane rublanädal oli kaubandusele kuldaväärt. Osteti kõike, mida sai. Valimatult. Et saaks Vene rahast lahti. Et saaks selle kaubaks muuta.

Kaupluste uste taga looklesid pikad järjekorrad. Nagu oleks ees viimnepäev. Tollased ajalehed nimetasid seda rahulikuks paanikaks.

Kui uksed lahti tehti, oli hea minek kõigel. Kastide kaupa osteti Mehukatti mahlajooki ja Põltsamaa purgisuppi, kirjutas Postimees 1992. aasta 19. juunil. "Suitsuvorsti väikseim ja ühtlasi kõige harvaesinevaim mõõtühik oli latt. /.../ Pärastlõunal lõppes leib paljudes poodides küll otsa, kuid järjekord ootas kannatlikult edasi – ehk tuuakse juurde.

Piirati ka riidepoode. Samuti käis heitlus hoiupankade ümbruses: äkki oli kõigil kiire tasuda kommunaalkulude ja elektri eest. Mõnel pool ei pidanud kassapidajad närvesöövale survele vastu ja panid lihtsalt kassaluugid kinni. Prauhti! Hoiupanga asutused olid ümberarvestuste tegemise tõttu 20.–28. juunini suletud.

Sitsikitlid, bussipiletid ja vorst

Möll ja ostupalavik käis mujalgi. Kui päevi varem maksis Tartu turul sealihakilo 70–90 rubla, siis viimasel rublapäeval koguni 200. Paljudes kohtades käis äri hoopis valuutas. Tartumaal räägiti tehingutest, kus pügamata eluslammas müüdi 10 dollari eest.

Rubla viimaseks päevaks oli kaupa valitud rohkem kui tavalisteks päevadeks. Aga ikka jäi vajaka – nt leivast ja piimast. Tehti küll nii palju, kui telliti, aga poed pandi linnavalitsuse korraldusel pärastlõunal kinni – kauplustel oli vaja hindu ümber arvestada.

Tartu kaubamajas osteti kõige rohkem riiet ja sitsikitleid. Tavapärasest rohkem oli rahvast juveeliosakonnas. "Neljapäevane päev (18. juuni 1992 – M. S.) on end Tartu linna ajalukku kirjutanud pikkade sabade, paaniliste ostude ja väga suure rahvaarvuga kesklinnas. Kaubahalli kaks järjekorda pakkus ajaviidet pidevalt 600 inimesele. Järjekord ulatus uksest välja isegi Bistros, kus kõige enam osteti delikatessvorsti ja jäätist," märkis Postimees.

Sabad looklesid ka bussijaamakassade taga. Rahvas ostis eelmüügist pileteid kokku. Pileti sai rublade eest ette osta.

Restoranid olid tavapärasest kauem lahti. Kel rublasid oli, prassis võimsalt. Krooni tuleku ööl kirjutas Tartu politsei liiklusrikkujatele trahvi veel rublades, kuid maksta tuli seda ümberarvutuna kroonides.

Esimene kroonipäev tõi tasuta rongisõidu

Ja siis see tuli. Rubla kadus ja kroon hakkas kehtima 20. juuni hommikul kell 4. Varahommikused rongireisijad said sõita priilt, sest rahavahetuspunktid polnud veel avatud. Raha vahetati kolme päeva jooksul kella 9–22 rahavahetuspunktides kõigile rahavahetusnimekirja kantud isikutele – 1500 rubla eest 150 krooni. Kursiga 10:1 vahetati ümber ka hoiused ja arved. Kroon tuli kindla kursiga 1:8 Saksa marga suhtes.

Akadeemik Anto Raukas mäletab, et suurim rahatäht, mis talle vahetuspunktis anti, oli 25kroonine. "Sellel oli suurem väärtus kui praegusel koidulal."

Viimast rahareformi näeb akadeemik Anto Raukas nõnda: "Midagi polnud teha – 1992. aasta röövelliku kursiga rahavahetus oli ilmselt paratamatu, aga kui palju ausaid inimesi sai sellega pügada ja kaotas oma higi ja vaevaga kogutud säästud. Suured haid teadsid sündmuste käiku ette ja sulid elavad teatavasti alati hästi."

Rahavahetuspunktide nimekirjadesse oli kantud 1 554 192 inimest. Õigus raha vahetada oli 1 401 617, kes õigel ajal kontrollisid nimekirjades oma andmeid. Ülejäänud said 26. juunist 1. juulini rublade eest kroone osta kursiga 1:50.

"Rahavahetuse suur eelmäng oli Eesti ostukaartide väljaandmine, mille abil korrastati Eesti elanike register," meenutab riigikoguliige Hannes Astok, tollane ajalehereporter. "Tänu sellele oli ka lihtne rahavahetuse nimekirju teha, ja mis eriti oluline – saime esimese elektroonilise rahvastikuregistri, mis on alustalaks e-Eesti eduloole."

Eestis oli töös 727 rahavahetuspunkti, neid valvasid politseinikud. Tööd oli kassapidajatel nii palju, et ööd ja päevad jooksid kokku. Tartus pandi suisa kaks spetsiaalset ööbussi käima – et rahavahetuspunktide töötajad koju saaksid. Tollane reisirongide revident Rein Parts oli ka üks neid, kes uut raha vedas – ta pidi vaksalikassadesse vahetusraha viima. Värsked kroonid olid tavalises presentkotis, raha viidi kohale tavalise rongiga. "Oli ohtlik," tunnistab ta. Turvajaid ei olnud.

Laupäeva, 20. juuni hommik oli Tartus vaikne. Hommikul olid poed kinni, turg ka. Kaubahall avati tund pärast keskpäeva. Siis hakkas ka rahvast linna voorima. Taas tekkisid pikad järjekorrad. Seekord rohkem huvi pärast: et mis hinnad siis poes on ja mis kaupa ka saab. Sest kuulujutud rääkisid, et kaupu hoitakse krooni tulekuks.

Sularaha käes, sättis Hannes Astok end koos Tartu Akadeemilise Meeskooriga Haaslava meestelaulupäevale. Kuna õlut Tartu kaubahallis kestva defitsiidi tõttu ei olnud, siis oli lehereporteri esimene krooniost pudel Kellukese limonaadi. Koos saiakesega maksis see paar krooni ja mõni sent peale – nii tegi ta tutvust ka sentidega.

Üldiselt läksid kaubad kallimaks. Seda ainuüksi käibemaksu suurenemise tõttu (10 protsendilt 18-le). Mõni kaup oli läinud ka odavamaks: nt pesupulber Bio-Est maksis 3 krooni, enne 35 rubla; lahustuv kohv 11 kr purk, enne üle 250 rubla.

Kõik muljed krooni tulekust paraku positiivsed ei olnud. Elatustase mingil määral langes, hinnad tõusid kauplustes rohkem, kui eeldati. Piisavalt leidus neid, kes ei uskunud krooni püsimisse. Oli neid, kes soovitasid rublad kroonide vastu vahetamata jätta: eriti vene sõjaväelased ja idaturule vaatavad ettevõtjad.

"Teiseks pahandajate rühmaks olid pensionärid, kes avastasid, et nende hoiused on hoiukassades inflatsioon praktiliselt olematuks muutnud," kirjutab Mart Laar raamatus "Eestlase raha läbi aegade". "Paljud pensionärid leidsid, et neile oleks tulnud hoiused täielikult kompenseerida. Pensionäride esindajad süüdistasid Siim Kallast avalikult kirsturaha röövimises ja seda pandi häälekalt pahaks."

Juba hakkas koitma, et raskemad ajad on ehk möödas. Kuid ei. Probleemid jäid. "Eesti rahasüsteemi ja krooni nõrkust näitas kõige kujukamalt vastupidiselt ootustele ka pärast rahareformi väga kõrgena püsiv inflatsioon. 1992. aasta juunis ulatus see näiteks 24,3, juulis 17,6 protsendini," kirjutab Laar.

Aga kroon jäi püsima. Ja püsib veel kaks kuud. Siis saame teada, kuidas näeb välja elu paar päeva enne ja pärast euro tulekut.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Vasta