Võltsitud eurokupüüre avastati Eestis 2011 4 korda rohkem

[mart]

http://www.e24.ee/686830/voltsitud-euro ... el-aastal/" onclick="window.open(this.href);return false;

Võltsitud eurokupüüre avastati tänavu ligi neli korda rohkem kui eelmisel aastal
31.12.2011 09:02

Kui Slovakkias avastati euroalaga liitumise järgsel aastal võltsitud rahatähti kaheksa korda rohkem kui varem, siis Eestis vaid neli korda.

Tänavu avastati Eestis 276 võltsitud eurokupüüri ja 102 münti. Paberrahast oli menukaim 50-eurone, müntidest kahe-eurone.

Üheks euro kasutuselevõtuga kaasnevaks probleemiks loetakse senisest suuremat valeraha levikut, sest kroonid käibisid vaid Eestis, võltsitud eurodega saab maksta paljudes riikides.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi juht Üllar Lanno märkis, et Eesti ühekroonist või 50-sendist ei viitsinud keegi võltsida. Vale-euro pole Eestis ka haruldus, näiteks aastal 2004 leiti tervelt 194 võltsitud rahatähte. Samas kinnitavad asjatundjad, et valeraha hulk ja majanduslik kahju on Eestis kaduvväike.

Lanno sõnul on valeraha väga erineva kvaliteediga. Hea tasemega võltsingute üheks eelduseks on tehnika areng – printerid on aina paremad. «Kahesajaeurone, mis ilmus varakevadel, oli ikka väga hea kvaliteediga tehtud,» lausus Lanno.

Avastatud võltsmündid on tehtud ilmselt koduses töökojas, kus vasktoru on nikkeltorusse pandud ja seibideks lõigatud.

Omamoodi kurioosum on aga kaheeurone, mille keskosa oli värvitud kollaseks 18-karaadise kullaga. Lanno märkis, et sellise mündi omahind on ilmselt vääringust suurem.

«Valerahaga tegelevad inimesed ei ole diletandid, vaid suure vilumusega professionaalid,» märkis Lanno. «Ühte kupüüri ei hakka keegi järele tegema.»

«Usinad käsitöömeistrid on leedukad, seal oli terve töökoda, kust on kätte saadud väga korralikke 50-euroseid sedeleid,» lausus Lanno. Leedulased ujutasid oma toodanguga suvel Soome üle. Salatöökojale saadi jälile paar kuud hiljem.

«Seni on politsei poolt ringluses tuvastatud valeraha puhul olnud tegemist mitte süsteemse organiseeritud tegevusega, vaid pigem spontaansete üksikjuhtumitega,» kommenteeris kriminaalpolitseiosakonna büroojuht Ivo Kolk. «Eeldatavalt on seni Eestis võltsitud eurod ringlusse sattunud heausksetelt Eesti elanikelt ja turistidelt.»

Kolk kinnitas, et võltseurode valmistajaid ei ole Eestis tuvastatud. «Pettasaamise võimalus on iga rahaga, kuid arvestades eurotsoonis käibes oleva sularaha hulka, siis kindlasti on euroga pettasaamise võimalus kroonist suurem,» märkis Kolk. «Samas on ringluses olevast sularahakogusest võltsitud eurokupüüride hulk siiski marginaalne.»

Eestis kasutatakse palju kaardimakseid ja nende osakaal on kasvanud. Seegi vähendab pettasaamise riski.