Külapoes töötav ämm muudab mündikoguja elu palju lihtsamaks

Uudised, artiklid ja pressiteated müntide teemal. Ärge unustage viiteid!
Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Külapoes töötav ämm muudab mündikoguja elu palju lihtsamaks

Postitus Postitas muhfff » 14 Nov 2011, 10:43

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=61319194

Bianca Mikovitš
13. november 2011 09:00

Euro tulekuga algas väikestes külapoodides usin eri maade euromüntide korjamine. Praeguseks käib vilgas jaht eriti haruldaseks kujunenud rahadele.

Kevadeni läks külades müntide korjamine vaikselt. Mündialbumitesse ja kogumiskotikestesse jõudsid peamiselt laiemalt levinud euromündid.

Korralik klaperjaht haruldustele sai hoo sisse suve saabudes, mil Eestisse tulid välisturistid.

Neist eriti hinnatud olid rattamatkajad, kes meelsasti ka kaugematesse maakohtadesse väntasid ja enamasti sularahas maksta soovisid.

Harrastusnumismaatiku jaoks hoopis uue väärtuse omandas nüüd tuttav müüja külapoes, kellelt sai paluda kassas üht-teist vahetamiseks kõrvale panna. Linnapoes see kõne alla ei tuleks, maapoes aga küll.

Nii et veel parem, kui sel ametikohal troonis taibukas ämm, kes rahakogujast väimehele viitsis põnevaid rahasid lausa koju kätte tuua.

Harju-Risti müüja Pille Maasikmäe sai kõvasti punkte juurde, kui väimehele Küprose sarvilise jääraga viiesendise hankis.

“Oleks ta siis ka viis senti tagasi andnud,” naerab Maasikmäe ja räägib, et eriti võimatu olevat saada soomlaste ühe- ja kahesendiseid. “Selleks peab juba tuttav somm olema, keda koos tema hoiukarbiga
raputada!”

Samast poest sätib ennast kodu poole rahulolev naine, kel õnnestus just saada öökulliga Kreeka münt. “Ilusamad või nende maade omad, millega mul mingi side on, jätan alles,” selgitab ta.

Soomlaste pisirahad

Hasartne kogumine käib Padise poes, kus müüjadki kohe aasta alguses endale mündialbumid soetasid. “Slovakkia, Sloveenia, Malta,” loetleb Erle Heilu vähesema levikuga münte.

Kui mälestusmündid välja jätta, siis mitu münti kogusse tuleks?

“Sada kuuskümmend!” teatab mees, kes parasjagu poes kaardiga kassitoidu eest maksab. “Mul naine kogub,” selgitab ta siis ja ütleb, et tema teada on naisel juba hulk münte koos.

Ilma mälestusmüntideta tuleb kahekümne maa rahasid sisaldava täieliku kogu väärtuseks 77.60, kroonides 1224.18. Erle Heilu meelest kannatab koguda küll – raha on ju kogu aeg alles ja olemas.

Poja kõrval hobiga ei tegele

Pisikeses Pae küla kohvikus töötav Gerly Gilden arvab, et tema oma väikse poja kõrvalt küll sellist hobi pidama ei hakka – küll laps juba teaks, kuidas albumis seisvaid münte paremini kulutada!

Ka pole Gerly senimaani õieti taibanud, mis on nende sõprade siht, kes vaguralt paluvad võimalust kassas müntidele pilk peale visata ning neid siis huviga sõrmitsevad.

“Alles ühel päeval käis sõbranna mees ja vaatas kõik mündid üle. Mul on neid siin nii palju, aga talle ei sobinud ükski,” ei saanud Gerly kogujat aidata.

See panebki naist asja juures kõige enam imestama – münte on justkui peotäite kaupa, aga ikka ei leita mida vaja. Kohvikuga samas majas asuva poe kassa juurest astub alati läbi ka üks kaubavedaja, kes olevat euro tulekust saadik väga innukas rahakorjaja ning praegu üha harvemini midagi põnevat leiab.

Maast ei leia midagi

Vihterpalus Puuna poes on müüjad läinud nii osavaks, et näevad juba ühe pilguga ära, kas kassasse tulevas metallis on midagi sellist, mis kohalikel kollektsionääridel silma särama lööks.

“Muidugi paneme oma küla kogujate jaoks haruldasemaid münte kõrvale,” kinnitab leti taga seisev Elvi Roos. Ka siin aetakse taga Malta münte, kuid hoopis haruldased on väikeriikide nagu San Marino, Monaco või iseäranis Vatikani rahad.

Neid kolme viimast saavad kogujad kätte üliharva. Vatikani müntide täiskomplekti müüakse juba mündikogujate foorumites ja laatadel 75 ja rohkema euro eest.

Külarahvas küll sellise äriga kaasa ei lähe – koguma peab ikka mõnuga ja albumisse pannakse järjest see, mis kätte satub.

Vedanud on muidugi ka nendel, kel peres pikamaasõite tegevaid rekka-juhte. Nii on küladesse jõudnud siinmail samuti vähem liikuvaid Portugali ja Luksemburgi rahasid.

Ja oi seda nördimust, kui üks seesugune rekka-mees avastas, et oli just sellesama Luksemburgi raha eest kogemata tanklas kohvi ostnud!

Kuid euro tulles on juhtunud veel üks uudne asi – enam ei vedele päeva lõpus poe põrandal raha.

Varem leidus küllaga neid, kes ei viitsinud peost pudenenud senti otsida, mõned ei tahtnud neid vahetusrahana tagasigi võtta ja soovitasid lahkelt müüjal endale midagi ilusat osta.

Seepärast oli Orava poe müüja Ilme Kannel üsna üllatunud, kui üks mees mahaveerenud mündist välja tegemata uksest välja läks.

Selgus, et tegu oli Norra ühekroonisega, mida sealtmaalt töölt tulnud mees ülesvõtmise vääriliseks ei pidanud.

Proua Ilmele aga münt meeldis ning see sai koos kreeklaste öökullipilti kandva üheeurosega kenasti tallele pandud.

Iga tuhandes Eesti münt

Tänavu septembri seisuga oli euroalas ringluses 96,7 miljardit münti, millest ligikaudu iga tuhandes on Eesti münt.

Kui aga sellest tohutust hulgast jääb näppu mõni selline, millel kujutatud pealage katva mütsikesega mees, rukkilille moodi rist või kaljurünk kolme torniga, tasuks need kõrvale panna ja jõuludeks mõnele kogumiskirest haaratud pereliikmele või sõbrale kinkida – ülevoolav teesklematu tänu on tagatud!
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Vasta