Postitus
Postitas mart » 26 Sept 2012, 22:54
caesar, mul on põhimõte, et kui pole selgeid koopia tunnuseid, räägin mündist pikemalt, kui hoian seda käes, saan rahulikult vaadata ja eriti veel võrrelda, mitte nii, et saadetakse hägusad pildid ja jagatakse minu arvamust, kui eksimatut, siis aga üks teine "eksimatu" arvab teisiti ja ...
olen küllalt näinud 3m kauguselt "võltsingute tuvastajaid" ja muid kätega vehkijaid ning tahaks vahel mõnele sellisele tõsiselt tappa anda
mul oli nt 1926 5ne, millel polnud "vabariik" ühte "I"-d, ostas oli suvel jällekord 1926 3ne, millel oli sama tüüpi kehva tooriku serva poole mõne tikupea suurune laik, olen näinud ka 1926 5st, millel oli rihveldus nihkunud u 1/4 ja kogus 25-sendine, mille rihveldus on vaid poole peale, tuues sisse veel 1922 5-margased, mida avastasin esiteks 2 tüüpi, üks "nõrga B-ga" ja rihveldused on "nõelaga tõmmatutest" lameda/jämedani... võin jätkata ja need näited on vaid eesti müntidest.
mida rohkem süvened, seda rohkem tead, mis võib mida tähendada; 1926 markade "traagika" seisneb selles, et nad olid tolleks ajaks peenraha ning erinevalt väärismetallmüntidest toorikuid, matriitse ja münte jooksvalt ei kontrollitud nii hoolsalt, mistõttu on palju väikseid vigu
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid