Müntide puhastamine atsetooniga
Re: Müntide puhastamine atsetooniga
atsetoon (ketoon) - lahustab enamikku orgaanikat
vesi - lahustab veeslahustavaid anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid
äädikas (karboksüülhape) - müntide puhul reageerib metallide ja metallide oksiididega
vesi - lahustab veeslahustavaid anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid
äädikas (karboksüülhape) - müntide puhul reageerib metallide ja metallide oksiididega
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid
Re: Müntide puhastamine atsetooniga
Ferrarid on ka täiesti mõttetud, nendega ei saagi koormatäit telliseid vedada.
Huvi pärast küsin, et mis tulemust Sa muidu ootasid? Et mustaks tõmmanud hõbemünt särab pärast atsetoonis leotamist nagu nagu uus?
Nagu eespool korduvalt mainitud on ja Mart oma viimases postituses veelkord välja tõi, siis atsetoon aitab erineva orgaanika vastu ning atsetoon ei reageeri metallide ja nende ühenditega. Äädikas/happed reageerivad.
Ehk siis veelkord lühidalt - atsetoon lahustab ära mündi PINNAL oleva orgaanilise olluse, äädikas/happed lahustavad ära mündi PINNA. Kaks täiesti erinevat reaktsiooni.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com
Re: Müntide puhastamine atsetooniga
äädikas reageerib metallide / metallide oksiididega, mitte lahustab; kuna pole väga tugev hape, iseloomustaks toimet pindse söövitamisena, aga eks pideva protsessina suudaks ka keskmiselt aktiivsed metallid lõplikult ära reageerida, kõik sõltub soovitud ulatusest, pinnamikroni või keskmise naela läbisöövitamine võtab erineva aja ja äädikakoguse
igaks juhuks seletan üle, et atsetooni lahustamist saab võrrelda vesilahustega - võtad lusikaotsa soola, lahustad klaasis vees, kui vesi aurab või aurutatakse pealt ära, jääb järgi lahustatud sool + selles vees olnud lahustunud ained;
nii ka lahustajana/lahustina kasutatud atsetooni lendumisel jäävad järgi selles lahustatud ja varem lahustunud mittelenduvad ained
igaks juhuks seletan üle, et atsetooni lahustamist saab võrrelda vesilahustega - võtad lusikaotsa soola, lahustad klaasis vees, kui vesi aurab või aurutatakse pealt ära, jääb järgi lahustatud sool + selles vees olnud lahustunud ained;
nii ka lahustajana/lahustina kasutatud atsetooni lendumisel jäävad järgi selles lahustatud ja varem lahustunud mittelenduvad ained
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid
Re: Müntide puhastamine atsetooniga
2) Vaskmündi rikub õunaäädikas ära,teeb ebaloomuliku läike.Allan kirjutas: ↑11 Okt 2018, 00:372) Mis juhtub siis kui atsetoonia panna RD 1 sendine? Ega see münti tuhmimaks või läiget ebaloomulikuks ei tee?
3) Mis juhtub siis kui kõigepealt leotada atsetoonis, dest vees, õunaäädikas 1 sendist? Kas võib tekkida mingi reaktsioon atsetooni ja õunaäädika vahel, kuna mingi mõju võib ju ikka alles jääda peale atsetooni?
3)vaata vastust nr. 2
Re: Müntide puhastamine atsetooniga
Kõik on arusaadav aga see ei ole see, mida ma silmas pidasin. Vaadates seda Ülikooli näidet siis 1 nädala atsetoonis leotamise asemel oleks võinud panna mündi 30 min õunaäädikasse likku ja oleks sama tulemus saavutatud. Ehk ma siiski jään oma arvamuse juurde, et atsetoon on mõttetu hõbemüntide puhul
muhfff kirjutas: ↑11 Okt 2018, 09:10Ferrarid on ka täiesti mõttetud, nendega ei saagi koormatäit telliseid vedada.
Huvi pärast küsin, et mis tulemust Sa muidu ootasid? Et mustaks tõmmanud hõbemünt särab pärast atsetoonis leotamist nagu nagu uus?
Nagu eespool korduvalt mainitud on ja Mart oma viimases postituses veelkord välja tõi, siis atsetoon aitab erineva orgaanika vastu ning atsetoon ei reageeri metallide ja nende ühenditega. Äädikas/happed reageerivad.
Ehk siis veelkord lühidalt - atsetoon lahustab ära mündi PINNAL oleva orgaanilise olluse, äädikas/happed lahustavad ära mündi PINNA. Kaks täiesti erinevat reaktsiooni.
Peamiselt huvitavad mind täna Eesti Wabariigi vigamündid.
Re: Müntide puhastamine atsetooniga
Küsimus nr 2 oli, et mis juhtub kui panna atsetooni 1 1929a RD sent. Ning kolmas küsimus oli tõesti halvasti formuleeritud kuna õunaäädikas ei sobi minu arvates üldse vaskmüntidele ega Viikingitele. Aga mis juhtub kui panna nt 20 sendine (või muu sama sulamiga münt) atsetooni, dest vette ja siis õunaäädikasse?
mvahtra kirjutas: ↑11 Okt 2018, 12:012) Vaskmündi rikub õunaäädikas ära,teeb ebaloomuliku läike.Allan kirjutas: ↑11 Okt 2018, 00:372) Mis juhtub siis kui atsetooni panna RD 1 sendine? Ega see münti tuhmimaks või läiget ebaloomulikuks ei tee?
3) Mis juhtub siis kui kõigepealt leotada atsetoonis, dest vees, õunaäädikas 1 sendist? Kas võib tekkida mingi reaktsioon atsetooni ja õunaäädika vahel, kuna mingi mõju võib ju ikka alles jääda peale atsetooni?
3)vaata vastust nr. 2
Peamiselt huvitavad mind täna Eesti Wabariigi vigamündid.
Re: Müntide puhastamine atsetooniga
aga miks peaks münte ilmtingimata puhastama ~ panema erinevatesse lahustesse?Allan kirjutas: ↑11 Okt 2018, 20:26Küsimus nr 2 oli, et mis juhtub kui panna atsetooni 1 1929a RD sent. Ning kolmas küsimus oli tõesti halvasti formuleeritud kuna õunaäädikas ei sobi minu arvates üldse vaskmüntidele ega Viikingitele. Aga mis juhtub kui panna nt 20 sendine (või muu sama sulamiga münt) atsetooni, dest vette ja siis õunaäädikasse?
kui tahad "katsetada", viimati müüsin "väsinud" 1-sendiseid 3 tk euro ja sul on võimalus neid järgmisel pühapäeval osta.
NGC võtab hea meelega raha ka "improperly cleaned" müntide MITTE karbistamise eest, kui see muidugi pole omaette eesmärk...
I Wabariigi mündid on "homme" 100-aastased, mille jooksul on müntide pinnal toimunud kümneid kordi kauem protsesse, kui euromüntidega, aga kui isegi rullis müntlast tulnud euromündid on plekkidega, mida sa ülepea püüad saavutada?
kui mündil on plekid, siis vastavalt plekialune pind:
1. happelise pleki puhul on rohkem korrodeerunud või
2. keemiliselt neutraalse pleki (happevaba värv, vaik, lakk, vaha, liim, õli jms) alune on vähem korrodeerunud
kui ülejäänud pind ja lähemal vaatamisel on mõlemal juhul plekieemaldus selgelt näha
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid
Re: Müntide puhastamine atsetooniga
aga mitte siis, kui münt on kaetud mingi arusaamatu ilmselt orgaanilise ollusega, mida saab adekvaatselt eemaldada ühe korra keeva veega metallvalamus "ehmatades" ja edaspidi vaid atsetoonigaAllan kirjutas: ↑11 Okt 2018, 20:21Kõik on arusaadav aga see ei ole see, mida ma silmas pidasin. Vaadates seda Ülikooli näidet siis 1 nädala atsetoonis leotamise asemel oleks võinud panna mündi 30 min õunaäädikasse likku ja oleks sama tulemus saavutatud. Ehk ma siiski jään oma arvamuse juurde, et atsetoon on mõttetu hõbemüntide puhul
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid
Re: Müntide puhastamine atsetooniga
Ei, tundub et ei saanud aru. Sa üritad väita, et atsetoon on hõbemüntidele mõttetu, kuna Sinul selle üheainsa mündi puhul polnud mingit efekti.Allan kirjutas: ↑11 Okt 2018, 20:21Kõik on arusaadav aga see ei ole see, mida ma silmas pidasin. Vaadates seda Ülikooli näidet siis 1 nädala atsetoonis leotamise asemel oleks võinud panna mündi 30 min õunaäädikasse likku ja oleks sama tulemus saavutatud. Ehk ma siiski jään oma arvamuse juurde, et atsetoon on mõttetu hõbemüntide puhul
Tegelikult Sa ilmselt üritasid "Ferrariga telliseid vedada".
Soovitan markeriga hõbemündi peale kirjutada ja siis vaata kumb paremini töötab, kas atsetoon või äädikas.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com
Re: Müntide puhastamine atsetooniga
Aitäh kõigile vastuste eest aga eesmärk on siiski münte õigesti puhastada ning eemaldada ebaloomulik mustus pinnalt ilma, et see münti kuidagi kahjustaks/muudaks. Katsetatud on juba küll. Oleks tänulik kui keegi oskab vastata nende küsimustele, mis eelpool mainitud. Ma ei tahaks keskenduda teemale, mis algselt ei olnud üldse postituse eesmärk.
Peamiselt huvitavad mind täna Eesti Wabariigi vigamündid.