Kuidas tehakse münte (ja üldse videod müntidest)

[muhfff]

Kuidas tehakse münte




Kuidas tehakse kahe-euroseid

[mart]

arvestdes PROOF-kvaliteeti, jäi esimesest videost välja matriitside lõpptöötlus, sõltuvalt valikust:
1. klassikaliselt söövitatakse reljeef ja poleeritakse matriitsipõhi
2. söövitatakse matriitsipõhi ja poleeritakse reljeef (kasutatakse palju austraalias)
3. kombineeritud töötlus, poleeritakse üks osa ja 2 piirkonda töödeldakse erineva söövitusega, lemmik on 2003 Valgevene hõbe 20 rubla luiged

matid luiged proofil veel, minu silma järgi luikede peegeldused kerge söövitusega.
veel üks kombineeritu - 2002 Austria 50 eurot, esiküljel 2 erinevat matti
* võidakse ka lihtsalt matistada erineva söövituse astmega poleerimiseta

[mart]

2e matriitside poleerimisest 4:10st, reljeefile lastakse söövitavat segu ja väli poleeritakse, aga see ei näi päris proofide jaoks, kui vaadata tulemust

[muhfff]

Tegelikult vääriks sa see Mardi leid siinses teemas kajastamist. See on tõeliselt väärt leid...

[mart]

uus tase - kolme pinnaga mündid, JAH! KOLME PINNAGA! Niue 6-untsisel (~180g) mündil vermitakse ka servale kujutis, muidugi münt on pigem silinder, kui klassikaline "lame latakas"

võimalike graafiliste moonutuste korral vaata otse youtubest

ka paljude suurte kuldmüntide väljaspoole servareljeef on vermitud ilmselt sektor-plokkidega

iseenesest pole selline "kolmas külg" midagi super uut, 1771 sestroretski u 1-kilone vaskrubla oli veel suurem ja ilmselt väga levinud servast materjali lõikamise vältimiseks tehti servamuster:

1771-rubla.jpg

hoiatus: sellel viitel on novodell (uuestiverming), Conrosi kataloog annab 3 "tavavermingut" (1770, 1771 väiksema läbimõõduga ja 1771 suurema läbimõõduga) ning 2 novodelli tüüpi erineva servamustriga.
Uzdennikovis kirjeldatakse neid kui paberrahade tagatisi, aga oletusliku stiili tõttu ilmselt projekt ei käivitunud.
neid "vasekolakaid" nimetatakse ka Pugatshovi rubladeks, milledeks kutsutakse ka vaskrublade "moneta rubl"-osade baasil tehtud fantaasiamünte, legendide jahutamiseks meenutan, et Pugatshovi ülestõus oli 1773-75

indias olevat keskajal tehtud ka 100-kiloseid "kuldmünte", mis oleks samuti vajanud "kirjaserva", aga kuna google ei anna üldiste terminitega vastet, oli tegu pigem massiivsete kullakangidega, mis olid lõikamise vältimiseks kaetud mustritega

[muhfff]

Video müntide valmistamisest umbes 1940

[muhfff]

Kuidas käib müntidele servakirja tegemine. Ma millegipärast arvasin, et kasutatakse kraesid.
Videos on küll väärismetallist müntide servastamine, kuid tõenäoliselt on käibemüntide servade kirjamise tööpõhimõte sama. Lihtsalt automaatika asendab "tädi-liidest".

[muhfff]

Üks video müntidest. 200-miljoni dollariline kollektsioon.
Teeb ikka kurvaks, kui vaene ma olen... Terve mu kogu maksab vist vähem, kui selle Pogue'i kollektsiooni üks münt. Aga noh, tore vaadata ikkagi...

[muhfff]

Huvitav video kullast meenemüntide tegemisest Viini rahapajas.
Näha on ka mõrane töötempel; huvitav (ja iseenesest ka loogiline) on see, et kui üks tempel on mõrane, vahetatakse mõlemad välja.
Videos on näha ka servakraed. Ilmneb, et see koosneb kahest jupist.
Ja veel on huvitav see, kuidas väldiatakse meenemüntidel bagmarke (ehk siis kasti kukkumisel mündile tekkivaid löögijälgi)
Aga vaadake ise...

[muhfff]

Britid saavad uues 1-naelase mündi. Vanu võltsitakse liiga palju.
Aga päris "high-tech" münt, igasugu huvitavaid turvaelemente