Hõbeda/kulla tester

[hennotes]

Oskab keegi soovitada mingit testrit või komplekti millega tuvastada kas tegemist hõbe/kuld mündiga/ehtega? Mitu tuhat euri ei tahaks maksta, aga mõnesaja raha eest võiks midagi soetada. On kellelgi kogemusi?

[mart]

on kaks tooli, ühel on ... st on 2 tehnoloogiat, üks on odav ja teine on hea, alguses ostad odava ja siis hea, aga muidugi kalli

odavam pinnapõhine pole kõige täpsem, juveliiride / proovikoja happe või pinnapõhine eeldab pinna rikkumist, mistõttu ei sobi korralikele müntidele

ise prooviks leida mõne sõbraliku juveliiri, kelle seadet / tehnoloogiat kasutada, õigel lähenemisel ja vedamisel võib seda saada teha ka tasuta

[hennotes]

Mulle sobiks pinna rikkumine esialgu küll. Olen hädas vanade müntidega (17,18 sajandi omadega) enamus neist on madalama säilivusega, aga peale vaadates ei saa aru kas on hõbedast või mitte ning ma ei julge müüa ka neid,kui päris kindel ei ole. Mõned kallimad kahtlased olen saatnud ngc-sse ja on siiamaani ilusti karpi pandud, aga paarikümne eurost münti pole mõtet karbistada ja minema ka ei taha visata.

[muhfff]

aga peale vaadates ei saa aru kas on hõbedast või mitte ning ma ei julge müüa ka neid,kui päris kindel ei ole

Soovitan en.numista.com'ist järgi vaadata.

[aldok2]

Kui testrit on vaja ainult selleks, et teha kindlaks, kas madalama säilivusega 17-18. saj mündid on hõbedast või mitte, siis on suure tõenäosusega tegemist mingite väiksemate madalaprooviliste hõberahadega. Nende hõbedasisaldus on sageli üsna väike ja turuväärtus kah üsna sümboolne, see paarkümmend eurot mündi kohta võib olla isegi liiga optimistlikult hinnatud (erandid pole muidugi välistatud). Ma määraksin nad kõigepealt ära ja paneks nad siis lihtsalt müüki. Või siis kõik ühe/paari lotina. Üldiselt rusikareeglina võiks väita, et enam-vähem kõik vähemalt Euroopas välja antud valgest metallist 17.-18. saj mündid on mingisuguse hõbedasisaldusega, sest sel ajal sisuliselt kasutatigi müntimiseks põhimetallidena ainult kulda, hõbedat ja vaske mingites proportsioonides. Kui otsida, siis muidugi leiaks ka muid metalle, aga eeldatavasti ei ole see antud kontekstis oluline.

[mart]

...
Üldiselt rusikareeglina võiks väita, et enam-vähem kõik vähemalt Euroopas välja antud valgest metallist 17.-18. saj mündid on mingisuguse hõbedasisaldusega, sest sel ajal sisuliselt kasutatigi müntimiseks põhimetallidena ainult kulda, hõbedat ja vaske mingites proportsioonides.
...

madala prooviga hõbemündid, tavajuhul ka korrodeerunud-paatinaga, on välimuselt ikka vask, mis vask, kesk- ja uusaja alguse müntide kõrval ka näiteks isiklikel kogemustel 1830ndate-40ndate 194-prooviga (19,4%) tsaari-poola 10-krossised. pisut vale puhastus ja "alt tuleb välja puhas vask"

[aldok2]

madala prooviga hõbemündid, tavajuhul ka korrodeerunud-paatinaga, on välimuselt ikka vask, mis vask, kesk- ja uusaja alguse müntide kõrval ka näiteks isiklikel kogemustel 1830ndate-40ndate 194-prooviga (19,4%) tsaari-poola 10-krossised. pisut vale puhastus ja "alt tuleb välja puhas vask"

See võib nii olla, aga ei pruugi. Nt 17. sajandil oli tavapärane, et väikese hõbedasisaldusega hõbemüntide (biljoonmüntide, alla 50% hõbedasisaldusega müntide) toorikud keedeti enne kujutise peale kandmist mingis happelises keskkonnas valgeks- keemiliselt eemaldati metalli pinnalt aktiivsem metall vask, mille tulemusena jäi tooriku pinnale väga õhuke, kuid väga suure hõbedasisaldusega kiht, mis pressiti vermimise/valtsimise käigus tugevaks pinnaks. Pikemaajalisel käibimisel kulus see hõbedakiht muidugi maha ja mündid tundusid punakad, samas vähekäibinud mündid võisid läikida päris valgelt nagu kõrgeproovilised hõbemündid. Ka kulunud täpselt samasugused mündid võivad olla nii valged kui ka punased sõltuvalt sellest, kuidas neid puhastati, palju nad käibisid, kus hoiti jne. Hea näide on ka tänapäeval tüübina erakordselt tavalised Riia 17. sajandi killingud (solidused), eriti Kristiina ja Karlide omad. Nende hõbedasisaldus on alla 10% ja neid võib leida täiesti valgetena kui ka täiesti punastena, rääkimata igasugustest vahevariantidest.

[hennotes]

Aga kas on kellelgi kogemust testriga? Mingeid testimisvedelikke leian internetist küll, lootsin ehk mõnel kasutajal on soovitusi anda, mis reaalselt töötab ka.

[muhfff]

No kõige odavam meetod on juveliirikivi ja komplekt happeid. Mündi või ehtega kratsitakse kivi ja happega vaadatakse, millisele happele kivile tehtud joon veel vastu peab. Miinusena, see kindlasti rikub münte/ehteid.
XRF skännerid maksavad tuhandeid, aga need ei riku münte.

Aga ma ikkagi ei saa päris hästi aru, miks neid vanu münte testida on vaja?
Ses mõttes, et kui vanad mündid on ära rikutud, siis on järgi ainult metalli väärtus. Kui rikkumata münt maksab paarkümmend eurot, siis metalli võib seal olla maksimaalselt paari euro eest.

[hennotes]

Ok, jätame mündi nimetuse minu küsimusest välja ja oletame et mul on kaks metallitükki, üks hall ja teine kollane ning tahaks teada kas need on väärismetallid või on koopiad. Ning etteruttavalt tunnistan, et silma järgi, hambaga proovides, näpuvahel kõlistades jne. mina aru ei saa millest asi tehtud on. Ega google otsingud ka palju variante ei anna, enamus viivad mingite kahtlaste veebipoodideni, aga eks pusin edasi, midagi peab ju kuskil olema.