Naljanurk

Kõik, mis ei puutu otseselt müntidesse + "jutunurgad". Seaduse ja sündsuse piires, muidugi!
Vasta
mart
Kümnekroonine
Postitusi: 2251
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Naljanurk

Postitus Postitas mart » 03 Sept 2018, 08:17

Andvari kirjutas:
03 Sept 2018, 04:45
Mart oled sa mõelnud numismaatikas kraadi kaitsta? Sinu väga põnevaid,detailseid ja ülevaatlike nupukesi lugedes ma arvan, et see sul õnnestuks!
Minuteada on Euroopas vaid Austria ühes ülikoolis otseselt numismaatiline õppesuund, Eestis ilmselt saaks kaitsta ajaloo- või majanduskraadi ja kraadi saamiseks tuleb KA täita õppekava jagu punkte = anda eksameid, mis tundub praegu ajaraiskamisena, saab ju niisama ka siia üht-teist reageerida-kirjutada, seda enam, et juba kasutan tasuta esimese kõrghariduse õigust ja praeguse süsteemiga teise (tegelikult kolmanda) baka eest peaks maksma

tunnustan Aleks Kivinuk'i, kes tegi "kogenud mehena" alles mõned aastad tagasi ilmselt ajaloos kraadi, vähemalt ühel tuttaval on ajalooõpingud pooleli jäänud - valija valik
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

aldok2
Topeltkroon
Postitusi: 358
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Naljanurk

Postitus Postitas aldok2 » 03 Sept 2018, 10:09

mart kirjutas:
02 Sept 2018, 18:04
"1 rubla kullas" on jah järgmine "targutamise viga": kuna kuld-1-rublast ei olnud, ei saanud ka sellist trahvi määrata, ilmselt oleks võidud täpsustada "1 rubla hõbedas", kuigi 1885 suhteliselt stabiilsel ajal oli rahasüsteem ilmselt juba selline, et paberraha maksis hõbeda järgi
Ma pole Venemaa numismaatikaga eriti põhjalikult tegelenud ja tsaariaegsete hindade-kurssidega üldsegi mitte, kuid analoogia põhjal vanemate perioodidega tekib küsimus: kas 19. sajandi viimastel kümnenditel ei võidud asjade hindu (ka trahvimäär on selles kontekstis hind) väljendada kuldrublas kui arvestusühikus? Nt keskajal võidi trahve määrata mingis vääringus, kuid neid maksti ikka hetkel kehtivas mündis kursi järgi, siit tekkis mõte, et ehk võidi nii toimida ka hiljem. Ka Rootsi ajal võis mingil ajahetkel olla taaler vaskmüntides hoopis teise väärtusega kui taaler suurtes või taaler väikestes hõbemüntides või 1 hõbetaaler mündina (siis milline, riigitaaler, albertustaaler? jne), millest tuleneb, et vanu dokumente lugedes ei pruugi lugeja enam täpselt aru saada, kui palju miski asi maksis, sest tekstis ei ole alati täpsustatud, millisest taalrist jutt käib (see oli vaikimisi selge teksti kirjutamise ajal, kuid mitte enam tänapäeval).

Mis mõte oleks kuldrublal kui arvestusühikul? Eks ikka soov saada asja eest vastu stabiilse väärtusega raha. Kuna metallide hinnad olid (on) turul pidevas liikmises, siis ei saanud eri metallidest tehtud müntide metalliväärtus jääda muutumatuks ja kohe kui müntide metalliväärtus ületas nimiväärtust, hakati neid käibelt ära korjama, st nendes ei soovitud nimiväärtusega maksta. Ja kulla hind kippus pigem kallinema hõbedaga võrreldes. Seega kui kauba hinda väljendati rublades ilma täpsustuseta, millises rahasordis, siis püüti loogiliselt võttes maksta kõige odavama rahasordiga (ilmselt paberiga). Kui aga sooviti saada hinda mingis konkreetses metallis, siis pidi selle eraldi välja kirjutama, nt kuldrublas. Loomulikult ei pidanud hinda 1 kuldrubla tingimata maksma 1 rublases kuldmündis, vaid see hind arvestati lihtsalt ümber tegelikult makstavatesse rahasortidesse hetkel kehtiva kursi järgi.

mart
Kümnekroonine
Postitusi: 2251
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Naljanurk

Postitus Postitas mart » 03 Sept 2018, 12:35

See toob meelde vasemässu, kui riik maksis vasega aga nõudis makse hõbedas; samuti tõepoolest mis rahas on antud enne 1897 maksud-trahvid ja palgad - paberraha, suured hõberublad, kuldmüntides?
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

Vasta