Müntide hindamine NGC-s

[muhfff]

Kas selliste kriimudega nagu roostalu 20 kop. 1904 läheb ngc-s läbi?

Kui Sa mõtled jooni vapipoolel, siis tegemist on templipoleerimisjoontega ("kriimud" lähevad kirjade ja vappide tagant, mitte üle nende).

[Astra]

Kas selliste kriimudega nagu roostalu 20 kop. 1904 läheb ngc-s läbi? Mul ka päris mitu sarnast (nominaali pool kriimud, tagakülg ideaalne), natuke arvasin, et ehk peavadki sellised olema, aga kuna endal kogemus puudub ei ole julgenud saata. Või on seal midagi muud mida ma ei tea..

Kui valid pildil parema hiireklahviga open image in new tab, siis saad seal pilti tublisti suurendada. Mulle tundub, et ka aastarvu poolel on valdavalt templi poleerimise jäljed. Kena münt.

[paavo9]

Postitan esimest korda, tunnen huvi, mis loogika on märkuse UNC details suhtes või siis üleüldse details märkuse suhtes münid hindamisel. Saan aru, et justkui puhastatud või muidu probleemne münt, aga kuidas toimub nende hinnastamine? Siit-sealt inlisekeelsetest foorumitest lugedes on arvamused seinast seina, väidetavalt mingit rusikareeglit pole?

[Marvin]

Ainuke UNC details Eesti "käibemünt" millel on reaalne väärtus on 10 marka 1926. KÕIKI muid Eesti münte on nii palju liikvel, et karbil UNC details ei anna juurde isegi ühte senti väärtust, pigem toob alla kuna karbil on just mustvalgelt kirja pandud mis antud isendi veaks on. Lisaks pole erilist probleemi meil autentsuse tuvastamisel 1926 muude markadega kus UNC details võiks anda südamerahu, et münt originaal, aga rikutud.

Muu maailmaga on sama reegel - kui leiad mingi 1890 USA/Inglise/Vene mündi millel on tiraazh 1000 siis kehtib sama, UNC details ütleb, et münt on originaal, aga rikutud. Kõigi suurema tiraazhiga müntidel on see pigem "väärtust" vähendav.

[mvahtra]

Nõustun Oleviga ,ainsaks erandiks on EW "errorid" . Positiivsust peaks leidma sõnas UNC,tegu on ringlematta mündiga- seega UNC details on ikkagi "kõvem" kui AU details. Mõningatel juhtudel on võimalik detailsist "puhas" münt saada ,näiteks PVC . Millest konkreetsel jutt käib ?

[muhfff]

Kõik paneb paika nõudlus ja pakkumine. Vigamüntide ja absoluutsete harulduste puhul on säilivus suhteliselt teisejärguline, sest kui sa probleemset münti ei taha, siis probleemivaba ei pruugi ka saada.
"Laiatarbekauba" puhul, kui on valikut rohkem, siis saab n-ö pirtsakas olla ja probleemsed mündid ära põlata.

Küll aga ei saa ma aru, miks kohati makstakse UNC details mündi eest vähem kui puhta AU hindega mündi eest (Eestis pole seda märganud, küll aga USAs). Põhimõtteliselt võib ju selle UNC details mündi välja lõhkuda, kanda münti natuke taskus, et hairlines'id välja kuluks ja siis puhta AU hindena karbistada.

[mvahtra]

Saime täna Rootsi kaudu ühe saadetise,tegemist augustikuise "sahtlipõhja" müntide saatmisega. Eneselegi üllatuseks sain :

1 sent 29 MS66BN ja 66RB
1 sent 39 Ms65 RB x2
Laulupidu 66 ja "Pikk V" MS63
Ülikool 64,Viiking 64, 1 mk. 22 "tömp" 63, 10 mk. Ms63+,Leedu 5 centas 36 MS64RB
Enamus v.a. Laulupeod ostetud Numisbaldist
Kellel huvi saadaval on- Viiking 64, 1 mk. 22 "tömp" 63 ,Leedu 5 centas 36 MS64RB ( Numisbaldist "topellöögina" ostetud, "errorit" ei loetud kahjuks ära)

[muhfff]

Head tulemused

Leedu 5 centas 36 MS64RB ( Numisbaldist "topellöögina" ostetud, "errorit" ei loetud kahjuks ära)

Huvi pärast tahaks pilti näha. Sellest "topeltlöögist"

[mvahtra]

https://auction.numisbalt.com/lots/view ... on-obverse

[muhfff]

https://auction.numisbalt.com/lots/view ... on-obverse

Ah selline asi!

Kuna vigamüntide kogumine tundub aina populaarsem, siis lühike loeng.
On mõisted double strike (topeltlöök), doubled die (topeltkujutisega tempel), machine doubling (vermimise käigus tekkinud topeltkujutis) ja die deterioration doubling (templi kulumisest põhjustatud topeltpilt).

Topeltlöögi korral vermitakse münt valmis, aga mingil põhjusel jääb münt pesast eemaldamata ning seda lüüakse teist korda (vahel on teine või järgnevad löögid ka tsentrist mööda). Topeltlöögi korral (nagu ka Tsaari-Vene ülelöökide korral) paistavad n-ö korraliku (viimase) löögi alt välja eelmise löögi kontuurid, aga need pole n-ö mündi pinnast kõrgemad.

Doubled die, ehk siis maakeeli topeltkujutisega templi korral on puusse pandud juba templi valmistamise ajal. Nii nagu proof kvaliteedis münte, "vermitakse" ka töötempleid mitu korda (et kujutis jääks reljeefsem). Kui mingil põhjusel tempel või patriitsid vermimise ajal liiguvad, võib korduv verming olla mingi kraadi võrra pöördes, ehk siis templile endale juba tekivad "topeltkujutised". Ilmselgelt on sellised topeltkujutised ka kõigil selle templiga vermitud müntidel. Seejuures on kõik topeltkujutised mündi pinnast sama kõrgel. Näiteks USA müntide puhul on väga heaks näiteks 1955. aasta 1-sendine


Machine doubling tekib vermimise käigus, kui tempel vermimise ajal mingil põhjusel n-ö vibreerib. Siis võib tekkida "õige" löögi kõrvale n-ö mäe jalam, mis on n-ö õigest löögist madalam.
Järgnev pilt on väga hea illustratsioon:

doubled-die-vs-machine-doubling.jpg

Die deterioration doubling, ehk maakeeli templi kulumisest põhjustatud topeltpilt tekib kulunud templite korral. Kuna müntide vermimine on n-ö külmalt metalli tagumine, siis iga löögiga kuluvad templi kujutised ümaramaks ja osa metallist surutakse templisüvendite (mündil kõrgendikud) kõrvale, mistõttu tekivad mündil "õige" mündipildi kõrvale "vaimud":



Topeltkujutisega templid loevad nii NGC kui ka PCGS erimiteks (isegi mitte vigaerimiteks, vaid lihtsalt erimiteks) ja see pannakse ka karbi peale kirja. Machine doubling on kahtlemata vigalöök, aga NGC ja PCGS loevad need n-ö mõttetuteks vigadeks (too minor to recognize vms). Pildi pealt tundub see Leedu 5-sendine kahjuks machine doubling olevat.