Müntide pildistamine
Re: Müntide pildistamine
OK, tänud. Varsti saan ka ise midagi uut proovida...Keskmise kompaktkaamera pildid on teinekord ka OK, kuid vähehaaval suurenevad nõudmised. Üks asi on saada pilt, mille järgi saab münti identifitseerida ja säilivust hinnata, selleks kompaktkaamerast võibki piisata, eriti kui MS punktide erinevusi taga ei aeta. Teine asi on aga pildi tegemine, mis oleks ka igatpidi ilus vaadata ja mis oleks igalt poolt ühtmoodi terav. Ja siin jääb seebikarbist vahel väheks, pilt ei tule alati ilus, proovi kuidas tahad. Kui aga standardobjektiiviga tehtud pilt erineb makroobjektiivi omast peamiselt ainult pealejäänud mündi suuruse osas, siis võib kasu olla ka enamatest megapikslitest, tühja ruumi lõikad välja ja ongi pilt olemas. Alati polegi vaja mündist hiigelsuurt fotot. See makroobjektiiv on üsna kallis osta, kuigi kokkuvõttes eks ta muidugi standardobjektiivist parem ole. Kui mündid kord juba pildistatud, siis jääb ta suhteliselt töötuks, ega neid uusi münte niipalju ka peale ei tule...Nii et mõtlemist jagub. Või tuleks siis hakata putukaid pildistama
Kui standardpilt tuleb väga väike, siis võib asi olla ka selles, ei aparaadil ei ole sisse lülitatud makrovõtete režiim. Kompaktkaameratel on see režiim reeglina olemas (kuigi sageli seda ei teata ei osata kasutada), mõnedel peegelkaameratel samuti, kuid võib-olla mitte kõikidel.
Kui standardpilt tuleb väga väike, siis võib asi olla ka selles, ei aparaadil ei ole sisse lülitatud makrovõtete režiim. Kompaktkaameratel on see režiim reeglina olemas (kuigi sageli seda ei teata ei osata kasutada), mõnedel peegelkaameratel samuti, kuid võib-olla mitte kõikidel.
Re: Müntide pildistamine
Tegin teema esimesele postitusele põhjaliku uuenduse: täiendasin, lisasin selgitusi, lihtsustasin. Kümme aastat on algsest postitusest möödas ja minu teamised fotograafiast küpsemad. Tundus, et oli aeg värskendada. Kätkesin teksti sisse ka hulga kasulikke linke, millega huvilised saavad teemasse rohkem süvitsi minna.
Kogun vanemaid Eesti aladel käibinud münte ning Rootsi kuld- ja hõbemünte.
Re: Müntide pildistamine
Proovisin täna esimest korda nn axial illumination tehnikat müntide valgustamiseks ja jagan nüüd esmaseid mõtteid ning pilte. Kusjuures kõik fotod on tehtud äsja 20€ eest soetatud nõukaaegse objektiiviga Industar 61 L/Z, mille panin adapteri abil (6€) Pentaxi digipeegelkaamera külge. Järgmiseks kavatsen katsetada sama objektiivi koos makrorõngastega, et näha, kui kaugele saab minna võimalikult väikese eelarvega.
Axial illumination ehk n-ö läbi objektiivi valgustamine on võte, kus valgus näib pildistatavale objektile langevat otse kaamera objektiivist. Efekti saavutamiseks pannakse kaamera objektiivi ja pildistatava objekti vahele ca 45-kraadise nurga alla seatud klaastahvel, mille aluspinda tabab horisontaalse suunaga valgus. Valgus peegeldub klaastahvlilt objektile, kust omakorda juba läbi klaasi kaamerasse. Vältimaks optilisi moonutusi (à la vanad aknad, millest läbi vaadates pilt "ujub"), tuleks kasutada võimalikult ühtlast ja õhukest klaasi. Klaasi kvaliteedi kontrollimiseks vaata nurga all läbi selle näiteks ruudulist paberit. Kui jooned hakkavad virvendama, on moonutusi oodata ka fotol. Ise kasutasin suvalise pildiraami seest võetud klaasi, mis pole samuti perfektne ning minu fotosid lähemalt uurides on neilgi näha kergeid moonutusi.
Joonis stuudio üles seadmise jaoks: Klaastahvli asendiga mängides on võimalik saavutada väga erinevaid tulemusi valgustuses, mistõttu peab tõdema, et fotode järgi on võimalik osta justkui pool münti - teine pool ilmutab end käes. Mõtte illustreerimiseks valisin tavalised käiberahad ja püüdsin neist teha kaks võimalikult erinevat fotot, millest üks näitab mündi ühtesid omadusi ja teine teisi.
Iga mündi vasakpoolne pilt on tehtud nõnda, et klaasist ruut toetub ühe servaga täielikult aluslauale ja seesama toetav serv on valgusvihuga risti. Tulemuseks on ülimalt ühtlane valgustus, mille puhul reljeefi suuremate vormide kontrast tuleb tugevalt esile, aga nähtamatuks muutuvad väiksemad täkked ning templiläige. Rõhutatud on paatina ning oksiidiplekid. Selline valgustus sobib eelkõige proof ja prooflike käibimata müntide pildistamiseks. Käibinud rahasid niisuguselt valgustatud foto järgi ostes on oht maksta üle kriibitud ning täketega mündi eest.
Seevastu iga mündi parempoolne foto on tehtud nii, et klaastahvel toetub aluslauale ühe nurgaga ning tahvli alumine serv on valgusvihu suhtes kergelt diagonaalis. Võtte tulemusel jõuab mündile vähem valgust, see tabab münti madalama nurga all ning ebaühtlasemalt. Välja joonistuvad templiläige ja pisireljeefid (kriimud, täkked). Varjatud on aga isegi tugevam paatina ja mõõdukad oksiidiplekid. Sellise valgustusega säravad enim tugeva templiläikega rahapajasäilivuses mündid.
Kui see eurone oleks hinnaline münt, võiks vasakpoolse foto järgi eeldada oluliselt kõrgemat säilivust, kui mündil tegelikkuses. Täkked ja mikrokahjustused tulevad hästi esile parempoolsel fotol. .
Seda viiesendist katab mõne jaoks ihaldatud ja mõne poolt põlatud vikerkaarevärviline paatina. Parempoolne foto peidab (d)efekti täielikult. .
Sel kahesendisel on koledad oksiidiplekid, mida on selgelt näha vasakpoolsel fotol. Parempoolne pilt võlub templiläikega (ja peletab juuspeente kriimudega), varjates aga oksüdeerimisest tekkinud vigu pea täielikult.
Axial illumination ehk n-ö läbi objektiivi valgustamine on võte, kus valgus näib pildistatavale objektile langevat otse kaamera objektiivist. Efekti saavutamiseks pannakse kaamera objektiivi ja pildistatava objekti vahele ca 45-kraadise nurga alla seatud klaastahvel, mille aluspinda tabab horisontaalse suunaga valgus. Valgus peegeldub klaastahvlilt objektile, kust omakorda juba läbi klaasi kaamerasse. Vältimaks optilisi moonutusi (à la vanad aknad, millest läbi vaadates pilt "ujub"), tuleks kasutada võimalikult ühtlast ja õhukest klaasi. Klaasi kvaliteedi kontrollimiseks vaata nurga all läbi selle näiteks ruudulist paberit. Kui jooned hakkavad virvendama, on moonutusi oodata ka fotol. Ise kasutasin suvalise pildiraami seest võetud klaasi, mis pole samuti perfektne ning minu fotosid lähemalt uurides on neilgi näha kergeid moonutusi.
Joonis stuudio üles seadmise jaoks: Klaastahvli asendiga mängides on võimalik saavutada väga erinevaid tulemusi valgustuses, mistõttu peab tõdema, et fotode järgi on võimalik osta justkui pool münti - teine pool ilmutab end käes. Mõtte illustreerimiseks valisin tavalised käiberahad ja püüdsin neist teha kaks võimalikult erinevat fotot, millest üks näitab mündi ühtesid omadusi ja teine teisi.
Iga mündi vasakpoolne pilt on tehtud nõnda, et klaasist ruut toetub ühe servaga täielikult aluslauale ja seesama toetav serv on valgusvihuga risti. Tulemuseks on ülimalt ühtlane valgustus, mille puhul reljeefi suuremate vormide kontrast tuleb tugevalt esile, aga nähtamatuks muutuvad väiksemad täkked ning templiläige. Rõhutatud on paatina ning oksiidiplekid. Selline valgustus sobib eelkõige proof ja prooflike käibimata müntide pildistamiseks. Käibinud rahasid niisuguselt valgustatud foto järgi ostes on oht maksta üle kriibitud ning täketega mündi eest.
Seevastu iga mündi parempoolne foto on tehtud nii, et klaastahvel toetub aluslauale ühe nurgaga ning tahvli alumine serv on valgusvihu suhtes kergelt diagonaalis. Võtte tulemusel jõuab mündile vähem valgust, see tabab münti madalama nurga all ning ebaühtlasemalt. Välja joonistuvad templiläige ja pisireljeefid (kriimud, täkked). Varjatud on aga isegi tugevam paatina ja mõõdukad oksiidiplekid. Sellise valgustusega säravad enim tugeva templiläikega rahapajasäilivuses mündid.
Kui see eurone oleks hinnaline münt, võiks vasakpoolse foto järgi eeldada oluliselt kõrgemat säilivust, kui mündil tegelikkuses. Täkked ja mikrokahjustused tulevad hästi esile parempoolsel fotol. .
Seda viiesendist katab mõne jaoks ihaldatud ja mõne poolt põlatud vikerkaarevärviline paatina. Parempoolne foto peidab (d)efekti täielikult. .
Sel kahesendisel on koledad oksiidiplekid, mida on selgelt näha vasakpoolsel fotol. Parempoolne pilt võlub templiläikega (ja peletab juuspeente kriimudega), varjates aga oksüdeerimisest tekkinud vigu pea täielikult.
Sul ei ole õigusi, et siin postituses manuseid näha.
Kogun vanemaid Eesti aladel käibinud münte ning Rootsi kuld- ja hõbemünte.
Re: Müntide pildistamine
Tuleb katsetada mõnel õhtul, kui kodune perenaine rahulikum on. Väga hea ülevaade igatahes!
Re: Müntide pildistamine
See on see miks ma ei julge kalleid münte piltide järgi osta!
Re: Müntide pildistamine
Õnneks saab silma treenida, et tunda ära foto tüüp ja selle põhjal arvestada, mida ja mis määral ei näe. Soovitan võtta ports erineva säilivuse ja karakteriga münte ning teha seesama pildistamisprotsess läbi, misjärel analüüsida/võrrelda fotopaare vastastikku ning ka fotosid ja tegelikku münti.
Teiseks, kui õnnestub osta.ee-s müüjale selgitada, mis sorti valguses münti veel näha tahad, siis selliste kaht tüüpi piltide põhjal saab kokku juba üsna selge ettekujutuse, mis seisus münt päriselt on.
Kogun vanemaid Eesti aladel käibinud münte ning Rootsi kuld- ja hõbemünte.
Re: Müntide pildistamine
Pildistasid ühe valgusallikaga?
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com
Re: Müntide pildistamine
Jep, tavaline laualamp seatud nii nagu joonisel näidatud.
Kogun vanemaid Eesti aladel käibinud münte ning Rootsi kuld- ja hõbemünte.
-
- Kroon
- Postitusi: 162
- Liitunud: 28 Jaan 2021, 17:37
Re: Müntide pildistamine
Vaatasin kuidas WAG oksjonile münte pildistatakse. https://pater.net/Fotosystem.aspx
WAG oksoni Microsoft ASP-is tehtud lehekülg on valus ikaldus ja kui tahad suur pilti vaadata siis kole nikerdamine...
näituseks hiina dollar China Dollar 1920
kui pildi avad uuel vahelehel siis pilt on kombineeritud ja väike
https://static.wago-auktionen.de/img/a_ ... 0/265k.jpg
vaadates seda fotosessiooni siis kaader teeb aga 2 pilti mis kombineeritakse kokku
"kombi" muudad "vs" ja lõpunumbril "k" muudad "vs" saad üksiku ja suure pildi
/kombi/900/265k.jpg > /vs/900/265vs.jpg
https://static.wago-auktionen.de/img/a_ ... /265vs.jpg
reversil siis "rs"
/rs/900/265rs.jpg
https://static.wago-auktionen.de/img/a_ ... /265rs.jpg
funkab kõikide piltidega seal, võibolla kellegil läheb vaja seda.
postitasin video pärast aga lõppes valusa monoloogiga
WAG oksoni Microsoft ASP-is tehtud lehekülg on valus ikaldus ja kui tahad suur pilti vaadata siis kole nikerdamine...
näituseks hiina dollar China Dollar 1920
kui pildi avad uuel vahelehel siis pilt on kombineeritud ja väike
https://static.wago-auktionen.de/img/a_ ... 0/265k.jpg
vaadates seda fotosessiooni siis kaader teeb aga 2 pilti mis kombineeritakse kokku
"kombi" muudad "vs" ja lõpunumbril "k" muudad "vs" saad üksiku ja suure pildi
/kombi/900/265k.jpg > /vs/900/265vs.jpg
https://static.wago-auktionen.de/img/a_ ... /265vs.jpg
reversil siis "rs"
/rs/900/265rs.jpg
https://static.wago-auktionen.de/img/a_ ... /265rs.jpg
funkab kõikide piltidega seal, võibolla kellegil läheb vaja seda.
postitasin video pärast aga lõppes valusa monoloogiga
Re: Müntide pildistamine
Õhtust!
Kas oskate nõu anda kuidas selline grupipilt on tehtud? Mul ja ka enamikel oktsjonimajadel ei kuku grupipildid korrektselt välja. Põhjus muidugi selles ,et pildistamistehnika/valgus on seadistatud üksikmündi pildistamiseks. Sellel pildil on täiesti tavalises säilivuses asjad,kuid pilt on väga "apetiitne",isegi "laip" 2 sendine ning 1 kroon 1998 on fotogeenilised.
Kas oskate nõu anda kuidas selline grupipilt on tehtud? Mul ja ka enamikel oktsjonimajadel ei kuku grupipildid korrektselt välja. Põhjus muidugi selles ,et pildistamistehnika/valgus on seadistatud üksikmündi pildistamiseks. Sellel pildil on täiesti tavalises säilivuses asjad,kuid pilt on väga "apetiitne",isegi "laip" 2 sendine ning 1 kroon 1998 on fotogeenilised.