Vermingukvaliteedist

Üldine (informatiivne münditeemaline) arutelu. Kõik teemad müntidest, mis mujale ei sobi
Vasta
Kasutaja avatar
fengarm
Topeltkroon
Postitusi: 362
Liitunud: 25 Apr 2011, 16:28

Vermingukvaliteedist

Postitus Postitas fengarm » 13 Jaan 2013, 23:03

Kui sul on kasvõi õrn ettekujutus mündipildi kvaliteedist, siis sa ilmselt tead vermimise tähtsust ja pead selle all silmas seda, kui hästi otse rahapajast tulnud mündil kõik detailid näha on. Kuigi see on vermimise hindamisel tähtis osa, esindab see vaid väikest osa kogupildist. Vermingu hindamisel võetakse arvesse kõiki vermimise asjaolusid alates mündipildi nihkest litril kuni defektideni, mille on jätnud templile sattunud tolm, vedelikud vms. Vermingukvaliteet on eriti tähtis käibimata müntide hindamisel, kuid käibinud rahadel seda tavaliselt arvesse ei võeta.

Enamik mündiärikaid on kursis nende münditüüpide keskmise vermimiskvaliteediga, millega nad äritsevad. Kuigi selline kogemus on tähtis, ei asenda see oskust hinnata iga münti individuaalselt, eriti kui tegeletakse müntidega, millega pidevad kokkupuuted puuduvad.

On mitu faktorit, mis mündi vermingukvaliteeti mõjutavad:
*Löögitugevus
*Templi kulumisaste
*Jääkained templil


Paraku piirduvad enamiku müügikuulustuste hinnangud vermingukvaliteedile sõnadega “õrn löök” või “tugev löök” kui üldse midagi öeldud on. Niisugune kirjeldus ei aita mündi lõplikul hindamisel kuigi palju.

Löögitugevus

Löögitugevus on surve, mida münditoorikule vermimise ajal rakendatud on. See mõjutab detaile ja tooriku suuruse muutumist. Kui oled lugenud artiklit templiläikest, siis tead juba selgelt, mida tooriku suuruse muutmune ehk nö metallivalgumine tähendab. Kokkuvõtvalt moodustab tugevam löök mündipinnale sügavamad mikrosooned, mis suurendavad mündi peegeldamisvõimet.

Templi kulumisaste

Münditempli töö käigus saab tempel kahjustada, detailid kuluvad, tempel võib mõraneda, selle fiksaatorid kuluvad, võimaldades templil pöörelda, nihkuda tsentrist kõrvale jne. Kuigi mõni neist defektidest võib osadele kollektsionääridele olla huvitav ja kogutav erim, on need löögi hindamise rangest vaatevinklist vead, mis muudavad vermingugradeeringu viletsamaks. Kaua kasutatud templiga vermitud mündil on vähem detaile, võib esineda templimõrasid, nihkes mündipilte jmt. Samas jätab väga värske tempel mündile templi poleerimisjäljed, mis avalduvad sirgete enam-vähem paralleelsete kõrgemate joontena mündi tasapinnal. Neid jooni võib esineda ka äsja üle poleeritud vanade templitega löödud müntide puhul.

Jääkained templil

Münditempel vajab kasutusaja jooksul regulaarset hooldust. Enamasti tähendab see õliga puhastamist, happega töötlemist vmt. Tihti jätavad need templile jääke, mis koos teiste templile sattunud ainetega täidavad templi mõned detailid või loovad mündile liigseid detaile. Kuigi neidki võidakse koguda kui erimeid, pole sellised nähtused head vermingukvaliteeti vaadeldes.

Kuidas hinnata vermingukvaliteeti?

Vermingukvaliteeti näitab tavaliselt väga hästi mündi pinna peegeldavus. See on löögitugevuse indikaatoriks (loe artiklit templiläikest, et mõista, miks), kuid templi vananedes tuleb löögitugevust vähendada, et vältida selle kahjustumist. Seega võib õrn löögitugevus olla ka tõestuseks vanemast templist. Templi vananedes leiavad erisugused ained, tolm jms tee templile ning ilmselgelt tempel ka kulub aja jooksul. Seda ei peaks aga hindama koos, vaid templi kulumisastet ja jääkaineid templil tuleb vaadelda eraldi. Alates 1949. aastast katsetas Melbourne'i rahapada kroomitud matriitside kasutamist. Sellised templid olid tavalistest palju tugevamad ja võimaldasid münte vermida palju suurema survega. All on kaks kolmepennist, neist ülemine on vermitud kroomitud templiga ja alumine tavalise templiga. Pane tähele, kuidas 1962. aasta münt on palju selgem ja läikivam. Järelikult on ta vermitud hulga tugevama survega, kui kõrvalolev 1963. aasta kolmepennine.
1.jpg
2.jpg
Templite kulumist saab kõige paremini kirjeldada kui mündipildi tagurpidist kulumist sügavamates kohtades. Kui münt ise kulub kõrgematelt aladelt, siis templitel seevastu kuluvad kõige enne kujunduse teravad servad, sest templipilt teatavasti on mündipildi kolmemõõtmeline peegelpilt. Seega on kulunud templiga löödud mündid häguse ja ebamääraselt piiritletud kujutisega. Uuri 1962. aasta kolmepennisel olevate viljapeade tausta. Kuigi löök oli tugev, olid need alad vermimise ajaks juba kulunud. All on pilt sama mündi aversist:
3.jpg
Pane tähele kaht kõrgemat joont büstist ülal vasakul. Need on ilmselt templil olnud kriimud, mis on edasi kantud mündile. Kuna need ei ole 1962. aasta kolmepennistel tavalised, võib arvate, et see münt vermiti vastava templipaari küllaltki hilisel perioodil. See tundub kummaline kõrge löögisurve tõttu, kuid on lihtsasti seletatav kroomitud templite kõvadusega, mis lubas kasutada tugevat lööki ka templipaari kasutusaja lõpujärgus. Üldiselt saaks see münt lööki arvestades küllaltki kõrge hinnangu, kuid ei ole siiski perfektne.

Münditempli ja mündi vahele võib sattuda ka üleliigset prügi, mis jätab mündile sügavama soone või lohu ilma kõrgenenud aladeta selle ümber, viidates asjaolule, et tegu on pigem kujundusliku elemendi kui hilisema kahjustusega. Pane tähele lohku alloleva 1926. aasta kolmemargase vapikilbi ülaosas:
4.jpg
Selle võib olla tekitanud mingisugune tolmurull vmt prügi, mis on jäänud münditempli külge, kui see münt vermiti. Nii suuri vigu kutsutakse tihti inglisekeelse terminiga strike through errors ehk verming läbi takistuste. Taolised vead on enamasti rahapaja kehva kvaliteedikontrolli indikaatoriks, samas on palju sellistest praakmüntidest huvitatud kogujaid.

On ka vedelal kujul esinevaid jääkaineid, näiteks õlid, mis võivad templidetaile täita. Näiteks allolev 1933. aasta ühekroonine:
5.jpg
Pane tähele alumise vapilõvi jalgade puuduvaid detaile. Selle on põhjustanud õlijääk templi sügavates paikades, mõjutades niiviisi mündi kõrgemate detailide kvaliteeti. Jällegi ebasoovitav efekt mündi juures. Mitte segi ajada kulumisega!

Kasutus gradeerimise juures

Vermimiskvaliteedi hindamisel võib kasutada niisugust kümnepallisüsteemi.

10: Perfektsed peegelläikes või matid pinnad (tänapäeva peegelläikekvaliteedis mündid või näidismündid)
9: Täiesti peegelläikes pinnad võimaliku väga õrna templiläikega, minimaalne kulumine, jääkained ja kahjustused on templil lubatud, kuid nii väheses koguses, et need ei paista mündil ilma põhjaliku vaatluseta silma.
8: Kõrge peegeldavusega pinnad võimaliku templiläikega, minimaalne kulumine, jääkained ja kahjustused on templil lubatud üsnagi märgatavas koguses, kuid ilma lähema uurimiseta ei tohi need olla kegesti avastatavad.
7: Väga selged detailid ja veidike kulumist, jääkained ja kahjustused on lubatud, kuid ei tohi mündil tähelepanu tõmmata.
6: Väga selged detailid, kuid võib esineda märgatavaid vigu vermimisprotsessis, näiteks üliväikesed templimõrad, kerged nihked ja tsentrivälised löögid, jääkained väikestel aladel jne.
5: Selged detailid, mitte tingimata väga selged, kuid kindlasti ei tohi olla märgatavat templikulumist kujunduse tähtsamatel aladel. Väikesed templimõrad on lubatud, nagu ka enamik teisi vermimisvigu, kuid ükski ei tohi tõsiselt tähelepanu tõmmata.
4: Mõned detailid on selged, mõned jääkaineid täis või kulunud. Templimõrad ja ülejäänud vermimisvead on lubatud, kuid enamik mündi kujundusest peab kasvõi õrnalt alles olema.
3: Hakkab ilmnema, et tempel läheneb oma eluea lõpule. Üldine kehv detailsus, tuhm viimistlus viitab väikesele löögisurvele, templist tingitud poorne mündipind (apelsinikoore efekt).
2: Selleks ajaks on enamik münditempleid juba kasutusest eemaldatud, mitu templimõra, esineb roostet münditemplil. Mündil vilets detailsus tingituna jääkainetest ja templi eluea pikendamiseks mõeldud väikesest löögisurvest.
1: Enamikul kujundusest puuduvad detailid, pinnad on krobelised ja tuhmid nõrga löögi ja roostetanud templite tõttu. See annab mündile madalama säilivusastme välimuse, kuid pinna originaalsus võib siiski viidata tegelikule seisule.
0: Selleks ajaks on tempel juba kauaks kasuliku ea ületanud, paljud kujunduselemendid on puudu või detailideta. Pinnad krobelised, mitu templimõra ja isegi rahapajasäilivuses münt ei näe ahvatlev välja.

Need numbrid kirjeldavad mündi gradeerimist vermimiskvaliteedi järgi täielikult (liida lihtsalt 60, kui münt on rahapajasäilivuses). Pea meeles, et vermimine mängib vaid üht osa mündi säilivusastmes ja tavaliselt piiravad teised faktorid mündi säilivust veelgi.
Sul pole õigusi, et siin postituses manuseid näha.
Kogun vanemaid Eesti aladel käibinud münte ning Rootsi kuld- ja hõbemünte.

Vasta