Eesti Vabariik W-ga

[linc]

Mõni aasta olen ma münte korjanud ja mind paelub väga see, et massiliselt kirjeldatakse, et aastate 1922-1939 mündid on mingisugusest kummalisest Eesti Wabariigist pärit.

Teab keegi, et kust pärineb selline kirjapilt?

Aastal 1918 kuulutati ikkagi välja Eesti Vabariik ja sellise nimega on see ka nüüd lähemas minevikus taastatud. Miks W?

[mart]

põhjus on kirjakeele arengus, ilmselt oled näinud mõnd vana gooti shriftiga piiblit, mille "s" on pigem nagu "f", saksa keele kõrval kasutati ka 1800-kandis näiteks inglise kirjastiilis.
I vabariigi aeg kasutati stiliseerituna W, kui praegune V ja V kui praegune U, nt:

HVGO RAVDSEPP, NOOR-EESTI KIRJASTVS (hoopis teine on ka S)
samas siselehel juba praegune:

HUGO RAUDSEPP, NOOR-EESTI KIRJASTUS

[linc]

Seega on need kõik stiliseeritud mündid?

Minumeelest on jube narr kirjutada kuulutusse "Eesti Wabariik", kui mündi enda peal on kirjas "Vabariik".

Mis ajal umbes siis selline stiliseeritud gooti stiili kasutamine lõpetati?

Ma millegipärast mäletasin, et 20. sajandi alguses sellist kasutust enam ei olnud.

[muhfff]

W kadus kirjakeelest umbes 30-ndatel (pole selles 100% kindel). Võib-olla keeleuuendajate (Aavik jt) mõjul.

Igatahes on W saksa mõju eesti kirjakeeles. W hääldatakse saksa keeles nagu V eesti keeles, V hääldatakse saksa keeles, nagu F eesti keeles. Ja Eesti kirjakeel oli väga suurte saksa mõjudega.
Esimese vabariigi ajal oli EW ka Eesti Vabariigi rahvusvaheline sümbol (mingit lühikest aega ka iseseisuvuse taastamise järel).

[Caesar]

EW vs. EV on lihtne võimalus lühendina eristada ennesõjaaegset Eesti Vabariiki taastatud omast. EW on juriidiliselt ja keeleliselt vale ja sakslik, kuid lihtne ja eristatav ja osta.ee otsingusse sisestades Müntide kategooriasse EW ja vältides sõna "new" jms. saab heal hulgal just Eesti Vabariigi ennesõjaaegset mündikraami (vaid neilt müüjatelt muidugi, kes taolise eristuva stiiliga kaasa lähevad (k.a. vahel ka allakirjutanu) - neid on omajagu).
V-st ja U-st niipalju, et tegemist on Antiik-Rooma ladina keele mõjudega kus V-d kasutati veel U-na. Oli veel Keskajal laias tarbes, ka kindla reegli alusel, millesse ei viitsi isegi hetkel süveneda. Keskaja müntide kategoorias on näide olemas CAROLUS kirjapildina CAROLVS ehk ladina k. rootsi Karli nimeliste kuningate vaste.
http://mynt.spikriladu.net/phpBB3/viewt ... f=53&t=347" onclick="window.open(this.href);return false;

Ja üks dokument veel, mida iga end eestlaseks nimetav kodanik võiks teada 20. sajandi II kümnendi lõpusirgelt, kus samuti palju w-d ja ka Eesti wabariik kirjas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ... astele.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
Pakuks, et gooti kirjapilt kadus mitte niivõrd keeleuuenduste tõttu (eesti keeles olulisemad uuendused viidi läbi juba 19-sajandi teises pooles soome keele häälikulist eeskuju järgides), vaid kuna see ei olnud ühel hetkel enam moes.
1920-ndatel kasutati mõlemat, nii romaani, kui gooti stiili veel paralleelselt (mõnes toonases ajakirjas on erinevad artiklid samas numbris mõlemas šriftis trükitud), kuid järgneval kümnendil funktsionalismi võidukäiguga kadus tüütu, lohisev ja vanamoeline gooti stiil ajalooprügikasti.

[fengarm]

Märkasin täna, et lühendiga EW on II maailmasõja eelset Eesti Vabariiki tähistatud ka Põltsamaa mahlapakkidel.

[linc]

Väga huvitavad vastused olen saanud! Suur tänu!

Mulle on alati meeldinu küsimusi küsida, kui olen endast targemate seltskonnas.

[Benedict]

Minu teada algatas antiikva kirjale ja v-le ülemineku Jakob Hurt. Gooti kirjas kasutataksegi lihtsalt eesti keeles w-d (ja pikka s-i) seal, kus antiikvas v-d.