Sõnaraamat

Üldine (informatiivne münditeemaline) arutelu. Kõik teemad müntidest, mis mujale ei sobi
Vasta
Volfram6
10 senti
Postitusi: 22
Liitunud: 15 Mai 2013, 15:12

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas Volfram6 » 12 Juun 2021, 11:54

muhfff kirjutas:
12 Juun 2021, 07:54
Ja neli kombinatsiooni:
1) Käibemündid
2) Ebakäibemündid
3) Käibepühendusmündid
4) Pühendusmündid
Kujutan ette, et selle jaotuse järgi läheksid nimiväärtuse eest emiteeritavad 2-eurosed pühendusmündid käibepühendusmüntide kategooriasse, aga kuhu kategooriasse läheksid siis mündikaardi sees olevad ja kallimalt emiteeritavad kõrgema kvaliteediga sarnased mündid? Kas pühendusmüntide kategooriasse? Või tuleks neile teha eraldi kategooria - ebakäibepühendusmündid?

Ebakäibemüntide termin mulle meeldib, aga ma pakun välja järgmise jaotuse:
1) Käibemündid - emiteeritud nimiväärtuse eest (kas millelegi pühendatud või mitte, sh 2-eurosed pühendusmündid; samuti kõik Eesti mündid 1922-1939);
2) Ebakäibemündid - käibemüntide välimuse/mõõtmetega, kuid nimiväärtusest kallimalt emiteeritud: 2016 eurod, 1999 laulupidu, mündikaartides olevad 2-eurosed jne;
3) Meene- ehk suveniirmündid: Eesti Panga poolt välja antud hõbe-, kuld-, plaatina-, paekivi- jne mündid.

Kes tahab, võib ju igale kategooriale teha pühendusmüntide alljaotuse.

Volfram6
10 senti
Postitusi: 22
Liitunud: 15 Mai 2013, 15:12

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas Volfram6 » 12 Juun 2021, 13:38

Täienduseks veel niipalju, et 10 marka 1926 jäi tegelikult käibele laskmata, seega see ei liigituks ühtegi rühma. Või liigituks ebakäibemündiks, kui laiendame ebakäibemüntide definitsiooni nii, et seal on ka valmis vermitud ja ametlikult välja kuulutatud, kuid tegelikult mitte välja lastud mündid.
Pühendusmündi terminit ei tahaks ma üldse kasutada, sest ei kujuta ette, mis oleks ilus ja lühike pühendusmündi definitsioon. Iga münt, kus on lisaks nimiväärtusele ja aastaarvule midagi muud peal, võib olla pühendusmünt. Kas näiteks Läti loomapiltidega mündid on pühendusmündid või mitte?

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 930
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas aldok2 » 12 Juun 2021, 16:30

Volfram6 kirjutas:
12 Juun 2021, 11:54
muhfff kirjutas:
12 Juun 2021, 07:54
Ja neli kombinatsiooni:
1) Käibemündid
2) Ebakäibemündid
3) Käibepühendusmündid
4) Pühendusmündid
Kujutan ette, et selle jaotuse järgi läheksid nimiväärtuse eest emiteeritavad 2-eurosed pühendusmündid käibepühendusmüntide kategooriasse, aga kuhu kategooriasse läheksid siis mündikaardi sees olevad ja kallimalt emiteeritavad kõrgema kvaliteediga sarnased mündid? Kas pühendusmüntide kategooriasse? Või tuleks neile teha eraldi kategooria - ebakäibepühendusmündid?
Mündikaardi sees olevad kallimalt emiteeritavad 2 eurosed mündid (kui nad on kaardist välja võetuna eristatavad mündikaarti mittepandud müntidest, nt kõrgema kvaliteedi tõttu) läheksid tõesti pühendusmüntide kategooriasse (sellest allpool täpsemalt). Kui kaardimünte ei ole võimalik eristada nominaaliga saadaolevatest 2 eurostest, siis käibepühendusmüntide kategooriasse (kuna sel juhul tuleneb kallim hind kaardist endast, mitte mündist ja mündid on niikuinii eristamatud).
Volfram6 kirjutas:
12 Juun 2021, 11:54
Ebakäibemüntide termin mulle meeldib, aga ma pakun välja järgmise jaotuse:
1) Käibemündid - emiteeritud nimiväärtuse eest (kas millelegi pühendatud või mitte, sh 2-eurosed pühendusmündid; samuti kõik Eesti mündid 1922-1939);
2) Ebakäibemündid - käibemüntide välimuse/mõõtmetega, kuid nimiväärtusest kallimalt emiteeritud: 2016 eurod, 1999 laulupidu, mündikaartides olevad 2-eurosed jne;
3) Meene- ehk suveniirmündid: Eesti Panga poolt välja antud hõbe-, kuld-, plaatina-, paekivi- jne mündid.
Käibe/ebakäibemüntide selline liigitamine on mulle mõneti arusaadav (mis ei tähenda, et ma sellega nõus olen), kuigi eriti põhjendusi ja definitsioone ei esitatud. Kuid kuna asju tuleb vaadata süsteemis, siis tähendaks selline meenemüntide defineerimine ka minu/muhffi klassifikatsioonis toodud käibe/ebakäibemüntide definitsioonist loobumist. Münti ei tohiks defineerida materjalipõhiselt, sest käibemünte võib teha ka väärismetallist ja meenemünte mitteväärismetallist. Meenemüntide puhul on materjalist palju olulisem hoopis see, et tegu on käibeks mittemõeldud erikujundusega müntidega, mis on valdavas enamuses lastud välja mingi sündmuse, tähtpäeva, isikuga seoses ja mida müüakse nimiväärtusest kallima hinnaga. Näites toodud 1999. laulupeo kroon on muidugi puhtakujuline meenemünt, tal ei ole käibemündiga midagi ühist peale materjali ja mõõtmete. Selle kujundus ei ole absoluutselt sarnane käibemündile ja mis veel olulisem- see münt ei ole käibeks tehtud ja ei saa seepärast kuidagi olla käibemündiks. Ka ei ole seda kunagi nominaali eest jagatud. Käibeks tegemine või mittetegemine on minu meelest palju olulisem kriteerium kui materjal. Ebakäibemündiks saaksid olla käibemündi kujundusega mündid, mis ei ole käibeks tehtud ja mida saab osta vaid nominaalist kallima hinnaga. Seega kuuluksid sinna seega üldjuhul* vaid tavaliste käibemüntide (st tavalises sularaharingluses kasutatavate ilma pühenduseta, tähistuseta, mälestamiseta jms välja antud müntide) parema kvaliteediga ja nominaalist kallimalt müüdavad versioonid (sh aastakäigud). 1999.a kroon ei ole tehtud käibemündi kujundusega, käibemündi tooriku kasutamine ei ole minu meelest piisav, et seda ebakäibemündiks lugeda. Eriti kogumis teiste tunnustega, mis pigem toetavad meenemündiks nimetamist.

*ebakäibemüntideks võiksid liigituda nt Eesti 5 eurosed mündid, kui neid tehtaks nt 1 või 2 eurose kujundusega ja ilma pühenduseta ja müüdaks pangast nt 10 euroga. Ka siis, kui 5 euroseid tavakäibesse nominaaliga ei lastagi, võiks siiski väita, et nad on käibemündi kujundusega (teatava mööndusega). Kuid kuna minu teada ei tohi EL liikmesriik selliseid käibemüntide kujulisi münte iseseisvalt välja anda, siis on see vaid teoreetiline võimalus, sest selliseid münte ei tule.
Volfram6 kirjutas:
12 Juun 2021, 11:54
Pühendusmündi terminit ei tahaks ma üldse kasutada, sest ei kujuta ette, mis oleks ilus ja lühike pühendusmündi definitsioon. Iga münt, kus on lisaks nimiväärtusele ja aastaarvule midagi muud peal, võib olla pühendusmünt. Kas näiteks Läti loomapiltidega mündid on pühendusmündid või mitte?
Vaja on mingit terminit, mis võtab üldnimetusena kokku kõik mingi sündmuse, isiku, tähtpäeva, meeleolu jne puhul välja antud mündid ja eritaks samas käibeks tehtud mündid käibeks mittetehtud müntidest ja puudu on olnud definitsioonide süsteemist. Senikasutatud sõnadel nagu juubelimünt, mälestusmünt on omad puudused, mida on foorumis piisavalt juba kirjeldatud ja minu meelest on pühendusmünt nendega võrreldes oluliselt täpsem, kuigi tõesti mitte ideaalne. Kui nendest terminitest loobuda midagi vastu pakkumata (sh ka pühendusmündist) nagu Volfram6 on teinud, siis tuleks hakata Laulupeo 1933 krooni nimetama (peamiselt) käibemündiks ja krooni 10 aastapäevaks välja antud kuldmünti meenemündiks. See ei ole küll otseselt vale (kuid Laulupeo münt on peamiselt ikkagi juubeli/mälestusmünt, käibes oli ta lühikest aega), kuid samas on neil ka ühisnimetaja - mingi sündmuse või tähtpäeva puhul väljaandmine. Pühendusmündi termin võimaldab need kaks münti viia sama nimetaja alla kui selleks vajadus on, jättes samas võimaluse soovi korral neid ka selgelt eristada- üks tehti käibeks, teine mitte.

Läti loomamündi teemast olen ma isegi paar postitust varem kirjutanud ja see tundus tõesti piiripealne teema olevat. Kuid hetkel on see siiski väga erandlik nähtus, selliseid münte on hetkel väga vähe. Tavaolukorras, kui pühendust ei ole, siis oleks tegu lihtsalt käibemündiga, sest kusagil ei ole öeldud, et korraga võib käibida ainult üks sama kujundusega mündinominaal. Erikujunduse olemasolu ei ole veel tõestus, et münt on millelegi pühendatud. Uurisin nüüd teemat lähemalt. Eesti Panga kodulehel on selline selgitus "2 eurosed pühendusmündid (commemorative coins) on ringlusse lastavad käibemündid, mille liikmesriiki tähistava ehk rahvusliku külje tavakujundus on asendatud erikujundusega, et jäädvustada mõnda rahvuslikku või üleeuroopalise tähtsusega sündmust või teemat". Ilmselt on see definitsioon EL-i siseselt kokku lepitud, mitte Eesti Panga välja mõeldud. seega on kõik need 2 eurosed mündid mõeldud mingi sündmuse/teema jäädvustamiseks. Jäädvustamine kõlab nagu pühendus, ei ole vaja tingimata juubelit, mälestamist, piisab, kui on soov jäädvustada. Seega liigitub mündikaardis müüdav parema kvaliteediga lehmamünt pühendusmündiks ja nominaaliga pangast jagatav tavakvaliteedis rullimünt käibepühendusmündiks ja mingit segadust tegelikult enam erikujundusega 2 euroste osas ei olegi.
Volfram6 kirjutas: Täienduseks veel niipalju, et 10 marka 1926 jäi tegelikult käibele laskmata, seega see ei liigituks ühtegi rühma. Või liigituks ebakäibemündiks, kui laiendame ebakäibemüntide definitsiooni nii, et seal on ka valmis vermitud ja ametlikult välja kuulutatud, kuid tegelikult mitte välja lastud mündid.
Küll on piiripealne 1926.a 10 margase klassifitseerimine. Nt Leimuse arvates ei tohiks seda üldse Eesti käibemüntide hulka lugeda, sest ta ei olnud käibesse mõeldud, kuigi juriidiliselt vist kogemata ikkagi lasti. Need mündid, mis kusagilt kassast leiti, ei oleks tohtinud sinna üldse sattuda, võta siis kinni, kas see oli siis legaalne käibimine või mitte. Samas kui ikkagi ametlikult käibele lasti, siis peaks nagu käibemünt olema, mis siis, et seda ei oleks tohtinud säilinud olla. Ehk seda münti ei saa võtta päris tavalise käibemündina, kuid head alternatiivi ka ei ole. Tõsiuskliku EV koguja jaoks on see rong niikuinii läinud ja kuna selliseid probleeme pigem isegi ei teadvustata, siis see münt lihtsalt peab kogusse kuuluma ja kõik. Veidi enam mõtlev ja vähem fanaatiline kollektsionäär peab selle teema enda jaoks ilmselt ise selgeks mõtlema, mingit lõplikku selgust siin pigem ei olegi. Küll kuulub 10 margasele Eesti Vabariigi (kuid mitte tingimata Eesti) müntide kollektsioonis teenitud aukoht, kui see olemas peaks olema. Kuid see teema on praeguses diskussioonis suhteliselt teisejärguline.
Viimati muutis aldok2, 12 Juun 2021, 17:22, muudetud 1 kord kokku.

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 930
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas aldok2 » 12 Juun 2021, 16:34

muhfff kirjutas:
12 Juun 2021, 07:54
Ma ei tea, kas see on hea mõte, aga see on vähemalt mõte...
Eitava eesliite mitte- sünonüümiks on eba- (võib-olla natuke vähem kategooriline eitus). Näiteks ebaaus või ebanormaalne.
Ehk siis mõistete "mitteringlev käibemünt" või "mittekäibemünt" asemel võiks kasutada äkki mõistet ebakäibemünt?

Päris ebamündiks ma seda ei lühendaks, sest see mõiste kataks ära kõik mitteringlevad mündid (ka pühendusmündid).

Ehk siis oleks kaks vastanduvat jaotust:
a) "tavalised" mündid vs pühendusmündid;
b) käibemündid vs ebamündid (käibeks mitte mõeldud mündid)

Ja neli kombinatsiooni:
1) Käibemündid
2) Ebakäibemündid
3) Käibepühendusmündid
4) Pühendusmündid

PS! Mõttest käis läbi ka mõiste "liba", nagu sõnas libahunt. Aga libamünt kõlab millegipärast täpselt nagu võltsing, seega sellist mõistet ma ei kasutaks.
Kindlasti mitte libamünt, sellel oleks halvustav varjund. Ebakäibemünt on jah parem kui "käibemünt kat 2". Kuid ilmselt leiaks midagi veel paremat. Küll see tuleb ajapikku ise. Kui nüüd veel definitsioonid paika saaks...

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas muhfff » 12 Juun 2021, 19:22

aldok2 kirjutas:
12 Juun 2021, 16:34
Kui nüüd veel definitsioonid paika saaks...
Jah, hommikul läks kiireks, oli vaja ju Luige vanavaralaadale kiirustada :D
Vahepeal tabas mind järgmine inspiratsioonipuhang ja ma pakun välja mõiste erikäibemünt. Ei ole ka ideaalne mõiste, kuid mulle tundub parem kui ebakäibemünt. Tuletusloogika: eriverminguga käibemünt -> erikäibemünt või siis eriline käibemünt -> erikäibemünt. Võib-olla neid erilisi põhjusi on veel.

Igatahes, ma sõnastan mõisted järgmiselt:

Käibemündid - mündid, mis on vermitud kasutamiseks igapäevases rahakäibes.

Tavalised käibemündid e tavakäibemündid e tavamündid - ilma erikujunduseta, n-ö tavakujundusega käibemündid
Näiteks: 1 kuni 50 eurosendiste tavavermingud, Toompeaga 2-kroonised, Nikolai 50-kopikalised, Eesti 1-kroonised 1993 ja 1995, Läti lehmaga 2-latised

Erikäibemündid - tavakäibemüntide käibeks mitte mõeldud erivermingud (proof, prooflike) ja aastakäigud
Näiteks: 1 kuni 50 eurosendised PROOF kvaliteedis, Nikolai 50-kopikalised PROOF kvaliteedis, Eesti 1-kroonised 1992, Eesti 2016. aasta euromündid, mida levitati ainult mündikomplektides

Pühendusmündid - mündid, mis on pühendatud mingile sündumusele, isikule, juubelile, millegi mälestuseks jne, ja mis pole mõeldud kasutamises igapäevakäibes.
Näiteks: erinevad Eesti väärismetallidest mündid alates 1992, Eesti 1 kroon 1999, Grace Kelly 2-eurosed

Käibepühendusmündid või pühenduskäibemündid - pühendusmündid, mis on mõeldud kasutamiseks igapäevakäibes.
Näiteks: Eesti 1 kroon 1933, Eesti 2 krooni 1932, Eesti 5-kroonised 1993 ja 1994, erikujundusega 2-eurosed (välja arvatud juhul, kui neid levitati ainult mündikaartides või muul ainult kollektsionääridele mõeldud viisil), Romanovite 1-rublased

Kahtlemata leidub erandeid, mida on raske klassifitseerida (näiteks 1926. a 10-margane, mis on "tavakäibemünt, mis ei jõudnud kibele"), kuid need on pigem erandid mis kinnitavad reeglit.

Homse õhtuni saate veel (konstruktiivselt) vastu vaielda. Võib-olla vajab mõni sõnastus natuke lihvimist.
Pärast seda panen definitsioonid "lukku" ja siis näitab juba aeg, kas neid saadab edu või mitte.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Volfram6
10 senti
Postitusi: 22
Liitunud: 15 Mai 2013, 15:12

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas Volfram6 » 12 Juun 2021, 20:00

1999. a. laulupeo münt on minu jaoks piisavalt sarnane käibemündile (ja selle nominaalist kallim hind tulenes vähemalt osaliselt kaardist), aga olen ka nõus, kui lugeda see puhtaks meenemündiks, vaja on ainult piir kokku leppida. 1933. aasta laulupeo münt on loomulikult käibemünt, sest sellena see ju välja lasti. See, et tänaseks pole ükski krooni- ega margamünt enam käibel, ei muuda neid münte mittekäibemüntideks.
Ma ei arva, et müntide liigitus käibemüntideks ja mittekäibemüntideks sõltub materjalist. Nikolai II tšervoonetsid on kindlasti käibemündid ja kui Eesti Pank hakkaks kulla hinnaga müüma oma investeerimiskuldmünte, siis loeksin ka need käibemüntideks (täiendus: võib-olla tasuks väärismetallist investeerimismüntidele teha eraldi kategooria?).

Oletame, et Eesti Pank hakkab välja laskma ükskõik mis materjalist münte, mis ei ole millelegi pühendatud, on lihtsalt Eesti Panga suveniirmündid, mida müüdaks nominaalist kõvasti kallimalt: mis mündid siis need on – käibemündid need pole ja samuti pole need pühendusmündid? Samuti on maailmas väga palju looma- või taimepiltidega käibemünte – need tuleks ka ära jagada: kas pühendus või mitte?
Enda arust ma just pakkusingi parema alternatiivi välja. Kui tahta kasutada liigituses pühendusmündi terminit, siis jõuame mõlemalt poolt lähenedes ja kõiki olemasolevaid münte jaotades kuue kategooriani.

Minu hinnangul on see, kas münt on millelegi pühendatud või mitte, teisejärguline. Mündi põhieesmärk on olla maksevahendiks, ja ma tahan eraldada need mündid, mis on mõeldud suveniirideks (meeneteks) ja millel pole käibemüntidega midagi ühist.
Isiklikult ma meenemünte eriti tõsisteks müntideks ei loe. Pealegi on Eesti Pank neid nii palju välja andnud, et minu silmis pole neil enam erilist väärtust ja seetõttu ma neid ka enam ei osta (no okei, võib-olla mõne ilusama ikka ostan ka). Järgmisel coins.ee oksjonil on üks Eesti täiskomplekt müüki tulemas – vast siis selgub turuhind (või ei selgu, kui ära ei osteta).
Viimati muutis Volfram6, 12 Juun 2021, 20:22, muudetud 1 kord kokku.

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 930
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas aldok2 » 12 Juun 2021, 20:21

muhfff kirjutas:
12 Juun 2021, 19:22
Vahepeal tabas mind järgmine inspiratsioonipuhang ja ma pakun välja mõiste erikäibemünt. Ei ole ka ideaalne mõiste, kuid mulle tundub parem kui ebakäibemünt. Tuletusloogika: eriverminguga käibemünt -> erikäibemünt või siis eriline käibemünt -> erikäibemünt. Võib-olla neid erilisi põhjusi on veel.
Mulle isiklikult "erikäibemündid" meeldivad vähem kui "ebakäibemündid", sest see muudab rõhuasetust. Eesliide "eri-" rõhutab seda, et tegu on käibemüntide eriliigiga, st oleksid samasugused käibemündid nagu tavalised, kuid mingi erisusega. Tegelikkus on ju vastupidine, need mündid on pigem mitte-käibemündid ja käibemüntideks saab neid nimetada ainult seepärast, et nad on tehtud käibemüntidega sama või peaaegu sama (eri aastakäigud jms) kujundusega ja löödud käibemündi toorikule. Eesliide "eba-"tõstab seda aspekti paremini esile. Ja mõiste "erikäibemündid" võib üsna kergesti minna segamini käibepühendusmüntidega.
muhfff kirjutas:
12 Juun 2021, 19:22
Tavalised käibemündid e tavakäibemündid e tavamündid - ilma erikujunduseta, n-ö tavakujundusega käibemündid
Näiteks: 1 kuni 50 eurosendiste tavavermingud, Toompeaga 2-kroonised, Nikolai 50-kopikalised, Eesti 1-kroonised 1993 ja 1995, Läti lehmaga 2-latised
miks mitte 1 ja 2 euroste tavavermingud? Või olid 1 kuni 50 eurosendiste tavavermingud toodud vaid näiteks ja samahästi oleks võinud kirjutada ka 1 eurosendiste kuni 2 euroste tavavermingud?

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas muhfff » 12 Juun 2021, 20:59

aldok2 kirjutas:
12 Juun 2021, 20:21
miks mitte 1 ja 2 euroste tavavermingud? Või olid 1 kuni 50 eurosendiste tavavermingud toodud vaid näiteks ja samahästi oleks võinud kirjutada ka 1 eurosendiste kuni 2 euroste tavavermingud?
Need on ainult mõned näited paljudest. Otseloomulikult ka 1- ja 2-euroste tavavermingud.
aldok2 kirjutas:
12 Juun 2021, 20:21
Mulle isiklikult "erikäibemündid" meeldivad vähem kui "ebakäibemündid", sest see muudab rõhuasetust.
Jah, rõhuasetuse kohaga nõustun. Ses suhtes pole jah ideaalne.
Üks mõte oli veel ka "pseudokäibemündid", aga sel on ka omad probleemid. Kuigi mõnes mõttes ta kirjeldab väga täpselt, millega on tegu.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 930
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas aldok2 » 12 Juun 2021, 22:25

Volfram6 kirjutas:
12 Juun 2021, 20:00
1933. aasta laulupeo münt on loomulikult käibemünt, sest sellena see ju välja lasti. See, et tänaseks pole ükski krooni- ega margamünt enam käibel, ei muuda neid münte mittekäibemüntideks.
Kuid see ei olegi ju vaidluse objekt! Loomulikult on 1933 laulupeo kroon käibemünt. Kuid ta on siiski erikujundusega käibemünt, mis lasti välja mingi konkreetse sündmuse/tähtpäeva puhul piiratud lõplikus tiraažis ja selliseid münte on kogu aeg eraldi tähistatud, varem nimetati neid mälestus-, või juubelimüntideks ja otseloomulikult need ka kõik käibisid, vähemalt mõnda aega. Kuid seoses selliste mälestus/juubelimüntide esilekerkimisega, mis ei olnud enam käibeks mõeldud, olemegi selle probleemi ees, mida pakutud klassifikatsioon ära püüab lahendada. Ka käibepühendusmünt on käibemünt, ainult selle vahega, et tal on tavalisest käibemündist erinev kujundus.
Volfram6 kirjutas:
12 Juun 2021, 20:00
Ma ei arva, et müntide liigitus käibemüntideks ja mittekäibemüntideks sõltub materjalist.
Võib-olla mitte, aga siis ei saa hästi aru, millel Sinu liigitus põhines, sest mingeid muid kriteeriume kui väärismetall ei olnud Sinu postituses meenemüntide alt võimalik välja lugeda. Sest 1999. laulupeo kroon, mis oli antud välja konkreetse sündmuse puhul piiratud tiraažis ja tavalisest käibemündist selgelt erineva kujundusega, ei olnud käibeks mõeldud ja müüdi nimiväärtusest kõrgema hinnaga, liigitus Sul ebakäibemündiks ja meenemüntidena jäid üle vaid väärismetallist mündid.
Volfram6 kirjutas:
12 Juun 2021, 20:00
Oletame, et Eesti Pank hakkab välja laskma ükskõik mis materjalist münte, mis ei ole millelegi pühendatud, on lihtsalt Eesti Panga suveniirmündid, mida müüdaks nominaalist kõvasti kallimalt: mis mündid siis need on – käibemündid need pole ja samuti pole need pühendusmündid? Samuti on maailmas väga palju looma- või taimepiltidega käibemünte – need tuleks ka ära jagada: kas pühendus või mitte?
Kumbki klassifikatsioon ei põhine ju mündimotiivil, va esialgne käibemündi tavamotiivi ja sellest erineva motiivi eristamine. Motiivist sõltumata tuleb selline jagamine ette võtta. Üldiselt kui antakse välja mingi erikujundusega mittekäibiv münt, siis see pigem on millelgi pühendatud, kasvõi kaudselt. Nt kui anda välja 100 eurone kuldmünt "Eesti loodus" kopra pildiga ja müügihinnaga 300€, siis võib parema puudumisel väita, et münt on pühendatud Eesti loodusele (või koprale), isegi kui Eesti Panga vastavas pressiteates seda sõnaselgelt nimetatud pole. Kuid need on ikkagi pigem erandlikud juhud. Ja veel vähem sobituks selline münt mingisse muusse pakutud kategooriasse.
Volfram6 kirjutas:
12 Juun 2021, 20:00
Minu hinnangul on see, kas münt on millelegi pühendatud või mitte, teisejärguline. Mündi põhieesmärk on olla maksevahendiks, ja ma tahan eraldada need mündid, mis on mõeldud suveniirideks (meeneteks) ja millel pole käibemüntidega midagi ühist.
Suveniiride ja maksevahendite eristamist taotleb ka minu/muhffi klassifikatsioon. Kuid meil on oluline siiski eristada ka tavalised käibemündid erikujundusega käibemüntidest, mitte panna kõik reaalselt käibivad mündid ühte patta. Muus osas on meie ja Sinu pakutud süsteemid tegelikult üsna sarnased.

Isiklikult mina oleks rahul ka sellega, kui pühendusmüntide asemel hakata kasutama sõna "meenemündid", kuid loomulikult siis uues minu/muhffi pakutud süsteemi tähenduses (siis on "käibemeenemündid" ja lihtsalt meenemündid). Kuid see võib jälle tekitada uut segadust, sest meenemünt on seni tähendanud midagi muud (ja iga münt võib olla suveniiriks) ning olemaoleva sõna uuesti defineerimine võib segadust veelgi suurendada. Reeglina on mittekäibivad mündid ja erikujundusega käibemündid siiski millegile pühendatud ja pühendusmüntide termin sellisena omal kohal.

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 930
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas aldok2 » 15 Juun 2021, 11:24

Volfram6 kirjutas:
12 Juun 2021, 11:54
Kujutan ette, et selle jaotuse järgi läheksid nimiväärtuse eest emiteeritavad 2-eurosed pühendusmündid käibepühendusmüntide kategooriasse, aga kuhu kategooriasse läheksid siis mündikaardi sees olevad ja kallimalt emiteeritavad kõrgema kvaliteediga sarnased mündid? Kas pühendusmüntide kategooriasse? Või tuleks neile teha eraldi kategooria - ebakäibepühendusmündid?
Minu arusaamist mööda läheksid mündikaardi 2 eurosed jah (mittekäibivate) pühendusmüntide kategooriasse sel lihtsal põhjusel, et käibeks neid ei tehtud ja neid on parema pinnakvaliteedi (BU, edaspidi ehk ka proof kvaliteedi tõttu) võimalik tavakvaliteedis müntidest eristada. Siis veel pakendite teema: kui kaardimüntide kvaliteet on identne rullimüntide omaga (teatud mündikaartide osas see kahtlus tegelikult tekib), siis nende puhul on sisult on tegu küll mittekäibivate pühendusmüntidega, kuid kuna neid ei ole kaardist väljavõtmise korral enam võimalik tavamüntidest eristada, siis tuleks need liigitada käibepühendusmüntide kategooriasse. Sest ainsaks eristavaks tunnuseks oleks siis pakend (voldik, kaart) ja müntide ainult pakendi järgi eristamine tundub ausalt öeldes tobe, sest pakendi peamiseks funktsiooniks on (või vähemalt peaks olema) pakitava kaitsmine väliskeskkonna mõjude eest. Kes tahab, võib loomulikult pakendeid (mündikaarte jne) koguda, kuid pakend ei tohiks mõjutada müntide klassifikatsiooni. Kuna pühendusmüntide puhul ei ole eristavaks kriteeriumiks mündimetall, siis ei ole neile 2 eurostele vaja mingit eraldi kategooriat teha.

Kriteeriumide osas tuleks veel panna paika nende suhteline tähtsus. Minu meelest on kõige olulisemaks kriteeriumiks käibeks tegemine/mittetegemine, sest rahakäibes osalemine on mündi kõige olulisem tunnus. Selle tunnuse puudumisel ei ole rangelt võttes tegu üldse mündiga, vaid halvimal juhul JOKK (pseudo)mündiga. Teisel kohal on pühenduse olemasolu/puudumine. Kõik ülejäänud kriteeriumid, kui neid üldse rakendatakse (nt käibemündi tavakujundus(ed) vs erikujundus) tulevad mängu alles siis, kui põhikriteeriumite järgi ei ole asi 100% selge. Mündimetall kriteeriumide hulka ei kuulu. Nii laheneb ka ära BU ja proof kvaliteedis 2 euroste liigituse küsimus, nad on pandud mittekäibivate pühendusmüntide hulka, sest ei ole käibeks tehtud.

Seega: kui mingi konkreetne münt on tehtud käibemündi või käibepühendusmündi vormis (sh kujundusega):

-kuid ei ole mõeldud käibeks ja
-käibeks mittemõeldud münti on võimalik mündil endal asuvate tunnuste järgi eristada sama mündi käibeks tehtud erimitest,

siis ei saa seda liigitada tavaliseks käibemündiks vaid tuleb valida vastavalt pühenduskriteeriumile kas ebakäibemündi või pühendusmündi vahel.

Ja veel üks tähelepanek: tuleb ikkagi leida head vasted ka minu/muhffi süsteemis (tavalisele) käibemündile ja (mittekäibivale) pühendusmündile, sest käibemünt ja pühendusmünt ilma täienduseta on keeleloogika järgi pigem üldnimetused. Ja üldnimetusi on ka vaja, sest eri situatsioonides on vaja rõhutada müntide mingit konkeetset aspekti, kus muud aspektid pole olulised (nt kas on käibeks tehtud ja pühendusega seonduv pole oluline või rõhutada vastupidi just pühenduse teemat). Ehk siis pakun välja, et käibemündi (tähenduses käibemittepühendusmünt) asemel tuleks ikkagi öelda "tavaline käibemünt" ja "käibemünt" võiks olla üldnimetuseks nii "tavalisele käibemündile" kui ka "käibepühendusmündile" (ja ehk soovi korral ka ebakäibemündile). Pühendusmündi (mitte-käibe pühendusmünt) asemel tuleks siiski välja öelda, et tegu on "mittekäibepühendusmündiga", sest lihtsalt "pühendusmünt" tähendaks suhtluspartneri jaoks pigem suvalist (nii käibivat kui mittekäibivat) pühendusmünti. Kuid loomulikult loodan, et neile leitakse ajapikku ka paremad vasted.

Vasta