Mündikogumise tulevik

[muhfff]

Andvari kurtis, et foorumis on vaikseks jäänud. Igatahes...

Nägin hiljuti ühes Ameerika foorumis huvitavat teemat - kas münte ootab postmarkide saatus?
Lühidalt - kuna uusi marke lastakse viimasel ajal välja meeletutest kogustes, siis on hakanud inimesed margikogumise vastu huvi kaotama. See on omakorda kaasa toonud markide hindade languse. Ja et kuna müntidel on sama suund - aina rohkem münte iga aasta, siis kas võib olla sama tulemus?

Ma ise arvan, et markide languse põhjus on pigem selles, et neil pole enam nii suurt tarbimisväärtust kui varem. Margistatud kirju saadetakse oluliselt vähem, paljud noored (lapsed) pole võib-olla marke näinudki, inimestel on markidega n-ö side kadunud. Ehk siis kogujatel on tunne, et kuna marke tehaksegi eelkõige kogumiseks (mitte kirjade saatmiseks), et siis nad on nagu n-ö lüpsilehmad kelle arvelt üritab Post kasumit teenida trükkides igal aastal lõputul hulgal erinevaid värvilisi lipikuid.

Münte kasutatakse veel aktiivselt ja lähiajal pole ilmselt nende kadu ka ette näha. Samas on muidugi huvitav teema n-ö lüpsilehmaks olemine.
Sain hiljuti ühelt kaasfoorumlaselt kõne, et mis mina arvan Eesti Panga tegevusest ja et kas Eesti Pank võik emiteerida rohkem münte. Väga hea küsimus ja haakub selle "lüpsmisega"! Et kas Eesti Panga eesmärk peaks olema välja lasta rohkem münte ja pigistada kogujatest välja viimane sent või siis vastupidi, lasta kogujatel rahulikult raha koguda ja teha uusi münte harva. Või kust läheb üldse piir, kui palju on liiga palju?

Minu arvates võiks Eesti Pank tõesti natuke rohkem münte välja anda, samas liiale ei tasuks minna. Paar-kolm hõbemünti aastas ja kuld- või plaatinamünt paari aasta tagant oleks minu meelest sobiv. See oleks tõenäoliselt üsna hea tase, et ka väiksemapalgalised huvilised jõuaksid hobiga tegeleda. Lisaks võiks muidugi iga aasta käibemünte välja lasta ja meene-kaheeuroseid emiteerida. See peaks hoidma kogujate huvi üleval neid samas pankotti ajamata.

Aga et see teema minu monoloogiks ei jääks, siis andke teada, mis te arvate:
- Kas mündikogumist ootab margikogumise saatus? Või mis on teie arvates margikogumise languse põhjused?
- Kui palju peaks Eesti pank münte emiteerima? Mis oleks teie arvates sobiv tempo?
- Mis puhul peaks meenemünte emiteerima? Kas ainult riiklikud tähtpäevad ja sündmused või väga vahet poleks?
- Kas liiga paljude erinevate müntide väljalaskmine võib hoopis huvilised eemale peletada?
- Millised mündid üldse olla võiksid? Ümmargused, kolmnurksed, nelinurksed? Tavalised, bimetall, peekonimaitselised?
- ja nii edasi

Ma tahaks veel julgustada kõiki sõna võtma - siin teemas ei saa olla õiget või valet arvamust - siin on lihtsalt arvamused. Kui ma peaks tahma millalgi Eesti Pangale kirjutada, et mündikogujate nägemust edastada, siis mul oleks vaja teada "kogu pilti".

[mvahtra]

Tervist !

Kuna olen ise filateeliast numisaatikasse üle "hüpanud" julgen ka kaasa rääkida.Väide ,et uusi marke lastakse välja meeletutes koguses ei ole tõene,pigem vastupidi.Kuna elekrooniliste kanalite osakaal kirja saatmisel on hiigelsuur,siis trükitakse marke aina vähem ja pigem nad ongi kogujatele suunataud.Filateelia hiilgeaeg jääb 60-70 aastatesse ,kus inimesed olid II Maailmasõjast toibunud,eluasemed olid üles ehitatud ja raha jäi järele hobideks.USA näitena olid 60-70-ndatel margitiraazid 120-130 miljonit(ühte marki),tänapäeval 40 miljonit.Eesti näidetena -esimese vabariigi standartmarkide tiraazid ca.1-2 miljonit,90 ndatel ca.700 000-1 000 000,praegusel ajal ca.50 000-70 000.Pigem on asi selles ,et kuna noored ei saada enam "tigupostiga" kirju,puudub neil markidega side ja kuna järelkasvu pole,siis markide väärtus devalveerub.Vanu marke saab osta juba kilodega ja kui õnnestub mingit üksikut haruldast(nt.tiraaziga 50 000,siin on hea tuua paraleel müntide hinnaga) marki müüa siis max.5 -10% kataloogihinnast.Mina isiklikult loobusin,kuna investeeringuna kaotas margikogu iga aastaga pigem väärtust.Õnneks oli välismaal veel tutvusi vanemate margikogujate seas,kes olid nõus marke hõbemüntide vastu vahetama.Kui hõbemünt peaks ka oma numismaatilise väärtuse kaotama,jääb järele vähemalt väärismetall,margist jääb samas järele ainult paberilipakas..

[mart]

nõustun, et ka mündikogujate arv kahaneb, aga müntidel on kindlam investeerimisperspektiiv. võime kiruda mündiäri, aga reklaam müüb ja hoiab numismaatikat pildil ning loodetavasti "haruldase kullatud mündi"-ostjad jõuavad ka suuremate numismaatiliste väärtusteni.
hoiatav näide on telefonikaardid, mille tipp oli 2000-algus, nüüd on langenud u 90ndate tabelkalendrite "naiskogujate" tasemele ja kuna automaadikaarte enam pole (äkki veel vanglates???), hardcore kogujad jätkavat mobiilikaartidega.
kui plastiku mugavuse, müüja poolelt terminalide hinna ja kulude languse tõttu sularaha/münte enam ei kasutata (lähiajal lähevad tehingud juba ka nutidele... => biokiipidele...?), on näha, mis saab...

mündivermijate Euroopa äärmused on minu tähelepanekuid mööda meenemüntidelt Prantsusmaa, käibemüntidelt Poola ja vähim meenemündivermija Küpros:

Prantsuse meenemünte ei viitsi lugedagi, euro-coins.tv-s näikse PageDowniga kõige rohkem 2003 aastal üle 50 kuld- ja hõbemündi, seejuures on isegi osade hõbemüntide verminguarvud suure maa kohta üliväiksed, 500 tk, üle 5000e maksva 5-untsise kuldmündi 99tk on arusaadavam.
point pidi olema tellimisvõimaluses, tellid ja maksad oma seeria eest ning ise vaatad, mida sellega teed.
prantsuse rahapada on teinud ka minu jaoks üsna arutult vanade müntide uusverminguid, sh kullas, aga ilmselt on see neil omaette traditsioon, nagu Austria ja Hollandi varasemad kuld-tukatid; Briti jätkuv kuld-soveriniseeria on kallima klassi investeerimiskuld, kuigi on ka brittide oma kulduntside seeria

kui kuulsin, et Poola laseb välja hullult käibemünte, isegi 10 2-zlotist aastas, siis see ajas alguses naerma, aga loetlege ise:
2014: 31 münti, 4tk 2-zlotist
2013: 38 münti ja isegi üle lubatud 10 2-zlotise, 14 tk!!!
...
2011: 41 münti, millest isegi 21 2-zlotist

meenemündidieedil Küpros pole nagu Eesti veel välja lasknud ühtegi oma 2-eurost ja andis alates 2008.a euroga liitumisest välja 7 meenemünti (aastas 0-2 münti)

Läti näitel on juba 5 hõbemünti aastas tavakogujate jaoks palju, teisalt sõltub ka hinnast, Leedu on uue euroliikmena kolme kuuga välja andnud 2 hõbemünti, teisel on juba pangahind 62e, mis on minu hinnangul "keskmise koguja" jaoks juba liiga palju

"peekonimaitseliste" osas pakuks tulevikku kompaktsetele investeeriumis-väärismetallmüntidele, kui kangide kunstvariantidele, näitena varem välja toodud poola rahapaja 6-untsine "kolme küljega" münt

[muhfff]

Väide ,et uusi marke lastakse välja meeletutes koguses ei ole tõene,pigem vastupidi

Tänan täpsustuse eest, markidest tean ma ilmselgelt vähem kui müntidest. Aga kuidas on lood erinevate tüüpidega? Kas tänapäeval lastakse aastas välja rohkem erinevaid marke kui näiteks paarkümmend aastat tagasi?

nõustun, et ka mündikogujate arv kahaneb, aga müntidel on kindlam investeerimisperspektiiv

Huvitav, mulle on jäänut täpselt vastupidine mulje : ) Iseasi muidugi mida kogutakse. Seoses euro tulekuga on tekkinud väga palju euromüntide kogujaid. Aga need kogujad tavaliselt ei käi laatadel oma kogusid täiendamas, kogutakse seda mida poest saadakse. Ja kuigi ma ise euromünte ei kogu, saan nende kogumise võlust siiski aru - palju erinevaid münte (isegi kui aastakäike ja rahapajasid ei vaata), uusi tuleb kogu aeg juurde, odav koguda.

[mart]

nõustun, et ka mündikogujate arv kahaneb, aga müntidel on kindlam investeerimisperspektiiv

Huvitav, mulle on jäänut täpselt vastupidine mulje : ) Iseasi muidugi mida kogutakse. Seoses euro tulekuga on tekkinud väga palju euromüntide kogujaid. Aga need kogujad tavaliselt ei käi laatadel oma kogusid täiendamas, kogutakse seda mida poest saadakse. Ja kuigi ma ise euromünte ei kogu, saan nende kogumise võlust siiski aru - palju erinevaid münte (isegi kui aastakäike ja rahapajasid ei vaata), uusi tuleb kogu aeg juurde, odav koguda.

mõtlesin neid, kes on valmis müntide eest maksma, mitte mainitud poest tagasi saadud rahade pöörajaid.
nende arv on tõesti euro tulekuga oluliselt kasvanud, kaasnevalt ka mõni täiendav kallimate euro-meenemüntide ostja, aga mõtlesin midagi tõsiseltvõetavamat.
probleem pole vaid plastik, vaid ka üldine laiem hobide võimalus - arvutimängud, sport, turism, meelelahutus jms, kuhu kulub raha, mille eest oleks ostetud mõni järgmine kogu pärl

[Andvari]

Mina arvan. et inimesed on saanud teadlikumateks. Viimaste aastate trend on see, et paljud saadavad oma münte hindamisele või ostavad vaid hinnatud münte. Varem ma kogusin "münte", aga kõike ei jõua ju koguda. Ajasin mingit kindlat aastat ja tähti taga, säilivusele erilist rõhku ei pannud. Nüüd seevastu vaatan pigem säilivust. Need mündid mida ma varem olin kokku kogunud kilodega võib vabalt kõrvutada mõne üksiku kasplis mündiga - hind on sama. Ühesõnaga tahan väita, et minu meelest on suund sinna poole, et numismaatiku kogus ongi vaid käputäis väga kõrgelt hinnatud ja üliheas säilivuses münte. Mitte ei ole kilogeda mingit kräppi. Eesti pangale soovituseks tuleks tiraazid väiksemad teha, see ärgitaks rohkem inimesi, kas nüüd numismaatikaga, aga müntidega äri kindlasti rohkem tegema. Euromüntide kogumine on põnev teema. Paljud on mu meelest seda osa numismaatikast alahinnanud. Arvan, et see osa numismaatikast laieneb veelgi. Mida rohkem liitub riike euroalaga, seda rohkem lisandub ka uusi numismaatikuid. Neile kes väidavad, et euromündi ei lähe nii kiiresti hinda, sest neid tehakse meeletus koguses vastaks, et juba praegu maksavad osad aastad ja nominaalid mitmekümne kordselt rohkem ,kui nad algselt turule tulid ja seda napi 16 aastaga. Kuna mu kirjatehnika on kogu aeg kolm olnud, siis ei tulnud nüüdki paremat välja, kui ülipikad põimlaused. Aga loodan, et mõttest saab aru

[muhfff]

mõtlesin neid, kes on valmis müntide eest maksma, mitte mainitud poest tagasi saadud rahade pöörajaid

Maksjate kogust ei oska ma väga hinnata, pole viimasel ajal väga palju müünud.
Samas, mida rohkem on n-ö odava otsa kogujaid, seda suurem on tõenäosus, et nad liiguvad mingi hetk kallimate müntide poole, hakkavad hindama säilivust jne.

probleem pole vaid plastik, vaid ka üldine laiem hobide võimalus, kuhu kulub raha, mille eest oleks ostetud mõni järgmine kogu pärl

See on küll hea point. Lisaks võib-olla ka see, et koguvad tavaliselt keskealised ja vanemad mehed, kellel lapsed üles kasvatatud jne. Kui tavaliselt on nii, et paljud hobid saavad elu jooksul läbi proovitud (mootorrattad, reisimine jmt), siis paarkümmend aastat tagasi ei olnud eestlastel selliste asjade jaoks lihtsalt raha. Ja siis kulutatakse praegu see tagantjärgi ja müntide jaoks tõesti ei jää üle. Kui see loogika peaks kehtima, siis tänastel noortel, kes saavad vabalt oma reisimised ära reisida, peaks keskeas müntide jaoks raha jätkuma (mis muidugi ei tähenda, et absoluutnumbrites kogujaid rohkem oleks).

Mina arvan. et inimesed on saanud teadlikumateks. Viimaste aastate trend on see, et paljud saadavad oma münte hindamisele või ostavad vaid hinnatud münte

Jah, olen ka seda trendi täheldanud. Aga siin tuleb välja ka peamine põhjus, miks kaasaegsed mündid on minu meelest tunduvalt "igavamad", kui vanemad mündid - neid on suurepärases säilivuses lihtsalt niivõrd palju. Kui osta Eesti Pangast Miina Härma hõbemünt, siis ta on vähemalt PF68 säilivuses. 10, 20 või 50 aasta pärast on tõenäoliselt kah enamus neist müntidest PF68 säilivuses. Sama ka käibemüntidega - kui neid pannakse rullide kaupa kõrvale, siis on neid rullide kaupa MS65+ säilivuses.

Eesti pangale soovituseks tuleks tiraazid väiksemad teha

Tegelikult oleks tore ka selline variant, et kui näiteks kolme aasta jooksul pole kõiki münte maha müünud, siis võiks ülejäägi üles sulatada. Ilmselgelt saavad kõik huvilised omale mündi mõne aasta jooksul soetatud.

[mvahtra]

muhff kirjutas
Tänan täpsustuse eest, markidest tean ma ilmselgelt vähem kui müntidest. Aga kuidas on lood erinevate tüüpidega? Kas tänapäeval lastakse aastas välja rohkem erinevaid marke kui näiteks paarkümmend aastat tagasi?

Jah,selles osas on Sul täielik õigus,erinevaid marke lastakse tänapäeval aastas rohkem välja kui vanasti .Arvatavasti on vaja siiski kasum kuidagi filatelistide käest kätte saada.Näiteks Prantsusmaal 1965 anti välja 65 erinevat marki-blokki väljalaskega 6-130 milj.tk, samas 2012 277 marki -blokki väljalaskega 1-2milj.tk.Samas ei ole aga need 277 tk.kõik erinevad ,vaid ühest ja samast margist on tehtud nii iseliimuv versioon kui ka tavaliimiga versioon. Lisaks on pandud veel ühe seeria margid kokku ühe poogna peale ja mida on võimalik kogujatel kohe osta.Seega on jääb tegelik erinavete markide arv ca.120 juurde
Eesti mastaabis anti Esimese vabariigi aeg välja erinevatel aastatel 3-19 erinevat marki aastas,uuel ajal 11-48 erinevat marki aastas. Esimese Eesti Vabariigi margikogu orienteeruv hind ilma erimiteta ca.1500 EUR,teise vabariigi kogu ca.700 eur.

[mart]

tiraazhide teemal küsiks mvahtralt - pandikunnides räägiti, et USAs trükiti marke suhteliselt väikeste partiidena (ja ilmselt ka müüdi või isegi margid kehtisid vaid teatud aja jooksul), et raskendada võltsmarkide levitamist, kas see seletus on õige?

[mvahtra]

Hmm,arvatavasti oli jutt USA esimese otsa markidest.USA margindus algas 1845 ja selle ajajärgu markide tiraazid kuni 1870-ndateni on ametlikult teadmata.Mitteametlikel andmetel trükiti ühte marki sellel ajal tiraaziga ca.1000 tk.Kindlasti teavad kohalikud(pandikunnid) paremini selle põhjust.1870-ndatest edasi on tiraazid aga hiigesuureks läinud näit.1870 Georg Washingtoni 3 sendist margi tiraaz oli üle miljardi,samas 12 sendist Daniel Websteriga marki ca. 5 milj.Üldises plaanis on margid kuni 1950 hinnaskaalal kõrgemal,1950-2000 "kuldajastu" -suured tiraazid -hinnad madalamad ja alates 2000 on tiraazid hakanud väiksemaks minema ja hind jälle kõrgemaks.