Võltsingud, koopiad ja originaalid

[coins]

EDIT by admin: poolitatud teema. Arutelu algas siit: http://mynt.spikriladu.net/phpBB3/viewt ... f=41&t=257" onclick="window.open(this.href);return false;

Tere.
Teie vastusest loen välja, et lootsite saada just võltsingut, mitte originaali. Ja originaal saades justkui tegite halva diili. Küsimus, et miks võltsing antud hetkel oleks parem olnud? Olen vaadanud, et mõni ostabki neid ja suht kallilt. Mis on asja mõte?

Ja mis vahe on võltsingul ja messingvõltsingul ?

Ette tänades

teretere!
oli väike lootus, et äkki http://www.osta.ee/15920641" onclick="window.open(this.href);return false; on võltsing, aga oli ärapiinatud originaal ja andsin 500' hõbedana sama hinnaga ära.
ostsin ka varem "võltsingu", mis osutus korrodeerunud originaaliks, nagu osta "võltsing":
1. oli selge "hääl" (valatud müntidel pole kunagi)
NB!!! võib olla ka originaale, mis tooriku või vigastuse tõttu ei helise
2. loogilisel määral originaalilähedane kaal, standard 12g miinus kulumus/mahahõõrumine
NB!!! nägin ülikooli, mis kaalus 0,5g rohkem
3. kahjustamata detailid olid vormivõltsingu jaoks liiga teravad
4. teise "võltsingu" "hõbetamiskiht" oli siiski ühtlane korrosioon

[muhfff]

Küsimus, et miks võltsing antud hetkel oleks parem olnud?

Toompea originaalid on tavalised. Neid on võimalik osta põhimõtteliselt igal hetkel laatadelt, antiigiäridest, oksjonitest. Võltsingud on haruldased, sest valeraha tegemine on olnud juba hallidest aegadest alates keelatud.

Seejuures on oluline meeles pidada, et kallid (kallidus on muidugi suhteline) on n-ö käibevõltsingud. Ehk siis võltsingud, mis on tehtud osalemaks raharingluses (ehk siis tegemist on osaga numismaatikast). Muud koopiad-võltsingud ei maksa enamasti suurt midagi, sest tegemist on eksonumiaga (teadus medalite, žetoonide jmt raharinglusest väljapoole käiva kohta).

Ja mis vahe on võltsingul ja messingvõltsingul ?

Muud vahet pole, et messingvõltsing on messingist võltsing.

[coins]

OK.
Saan aru, et võltsingud, mis tehti omal ajal ringluse jaoks on kallid aga tänapäeva võltsing samast mündist ei maksa midagi.
Aga kas see kehtib enamuste müntide puhul? Näiteks ka tsaari venemaa müntide puhul? Või tuleb ikka iga münti vaadata eraldi?
Ja kuidas reeglina vahet teha, kas on tänapäeva võltsing või nn" vanaaja võltsing" käibemündist?
Kui võtame näiteks tsaari kuld või hõbemündid siis kui "kindel" on nende originaalsuse vaatamine ainult kaalu ja metalli proovi järgi? Sest kui kaal on õige ja metalliproov ka õige ega see kohe originaali vist ei tähenda, või?

Ette tänades

[mart]

on vale kasutada "tänapäevane võltsing", läheks "algusesse":
1. võltsing - mündi käibimise aeg maksevahendina kasutamiseks tehtud võimalikult sarnane ese. automaatides kasutatavad võltsingud ei pruugi reljeefi kujunduselt vastata originaalile, peamine, et vastavad automaati sisestatud originaali tunnustele - mõõtmed, kaal, kaasaegsed mõõdetavad tunnused - mahtuvus, impedants vms; võidakse kasutada ka pisut töödeldud odavamaid münte
2. novodell(vn.k)=restrike(in.k)=uusverming - algsete matriitsidega vermitud ese, vanemate müntide korral, nt 1780 theresa taaler ka algselt verminud rahapajas tehtud väga sarnane ese. kuna vermitakse uuesti peamiselt kallimaid münte, siis turu solkimise vältimiseks tehakse kas muust metallist, ei tehta korralikku serva või muudetakse mõnda detaili, sh aastaarvu/mündimeistri tunnust või märgitakse matriits/mündid uuesti vermimise märkega
3. koopia - mündi käibimise järel tehtud võimalikult sarnane ese, vastutustundlikud "tootjad" lisavad originaaliga sarnasele esemele märke. üks koopia alamklass on muuseumide näituseks tehtud koopiad, võivad olla ka ühepoolsed
4. fantaasiaraha - "mündisarnane toode", tehakse käibinud, käibivate ja käibimisele tulevate müntide teemal koos lisamotiividega, võidakse teha oluliselt erineva suurusega ja muud värvi materjalist, sh ka mitte metallist - klaas, plastikud; eesmärgiks pole otsene ja täpne sarnasus. siia alla käivad näiteks "proovieurod" ja mündiäri "tooted"

seega peale käibimist tehtud mündisarnane ese - uusverming, koopia või fantaasiaraha

[muhfff]

Aga kas see kehtib enamuste müntide puhul? Näiteks ka tsaari venemaa müntide puhul? Või tuleb ikka iga münti vaadata eraldi?

Iga münti peab ikka eraldi vaatama.

Ja kuidas reeglina vahet teha, kas on tänapäeva võltsing või nn" vanaaja võltsing" käibemündist?

Ega kindlat retsepti pole. Piir võib väga ähmane olla.

Kui võtame näiteks tsaari kuld või hõbemündid siis kui "kindel" on nende originaalsuse vaatamine ainult kaalu ja metalli proovi järgi? Sest kui kaal on õige ja metalliproov ka õige ega see kohe originaali vist ei tähenda, või?

Kaalu ja proovi järgi on võimalik öelda, et münt pole ehtne; vastupidine võimalik pole. Aga oluline on vaadata ka serva, detaile, üldist välimust jne. Kui midagi tundub kahtlane, siis on eriti kallimate müntide puhul mõistlik loobuda (kuigi igaüks ikka teeb oma otsused ise - julge hundi rind on teadupärast rasvane.... või haavleid täis)
Aga üldiselt - mida kallim münt, seda rohkem on võltsijal motivatsiooni "detailidega" tegeleda.

Ja mis seal tõde salata - meisterlik võltsing võib olla väärtus omaette...