Belgia patagon 1666

Esialgu ühine koht kõigile maailma müntidele. Hiljem võib-olla jagab laiali (Venemaa eraldi jne)
Vasta
mart
Kahekümneviiene
Postitusi: 2963
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Belgia patagon 1666

Postitus Postitas mart » 29 Mär 2016, 22:51

muhfff kirjutas:
aldok2 kirjutas:Kui muidugi soovida templiläikes münte, siis tuleb enam välja käia, kuid see on antud juhul nii oluline?
Ma kardan, et ma olen nii mündihoolik, et minu jaoks on... :(
Kas juua mitu tassi lurri või pool tassi korralikku kohvi, selles on küsimus...
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 930
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Belgia patagon 1666

Postitus Postitas aldok2 » 30 Mär 2016, 09:41

mart kirjutas: Kas juua mitu tassi lurri või pool tassi korralikku kohvi, selles on küsimus...
Kuid seda põhimõtet loetud eksemplaridega Eesti Vabariigi münditeemast hiiglaslikku taalrivaldkonda üle kandes tekib väga korralikku kohvi nõudes ilmselt üsna varsti olukord, kus juua saab kord aastas ja isegi miinimumprogrammi täitmine võib võtta eluaja. Kuid mida teha siis, kui magu nõuab kohvi veidi sagedamini ja ka sõrmed kibelevad midagi uut käes hoida ja uurida? Mis on siis olulisem, kas olla piltlikult nt kahe-kolme keskmiselt ilusa taalri omanik või siis omada ühtainust tippkvaliteedis ja teisi enam osta ei jõua, kusjuures nii jääbki? Mis on siis olulisem, kas koguda münte või säilivusastmete punkte? Kusjuures taalritel võib hinnavahe tippkvaliteedi ja keskmise kvaliteedi vahel veelgi suurem olla. Ja kogu täielikkus jääb niikuinii saavutamata, ükskõik, millises kvaliteedis münte osta.

Aga eks see ongi maitse asi, kellel meeldib ema, kellele tütar, vaidlema ei hakka.

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 930
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Belgia patagon 1666

Postitus Postitas aldok2 » 30 Mär 2016, 10:42

Toon näite: antud (riigi)taalrid on üle keskmise säilivuses (ca VF-VF+), kuid kaugel tippkvaliteedist. Minu arvates küllaltki hea hinna-kvaliteedi suhtega eksemplarid. Rahakotile on selliste ostmine palju vähem koormavam kui templiläikes isendite tagaajamine.
0 taaler Sachsen 1564 Dresden v A.jpg
0 taaler Sachsen 1564 Dresden v B.jpg
0 Frankfurt taaler 1622v A.jpg
Sul pole õigusi, et siin postituses manuseid näha.

mart
Kahekümneviiene
Postitusi: 2963
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Belgia patagon 1666

Postitus Postitas mart » 30 Mär 2016, 15:20

Igal oma teema, aga kui varem või hiljem hakkab koguja mõtlema tulevikule, eriti kui vahetab kogust mõne mündi välja ja siis tuleb välja, kui palju on kogus koopiaid ja oodatust oluliselt madalama väärtusega münte, saadakse aru, mis vahe on http://osta.ee -l - http://ebay.com -il ja http://coins.ee -l - http://ghcoins.ee -l ja miks ikkagi tasub osta "kallimat kohvi".
Numismaatika on kogumise poolelt mõtestatud omandamine.
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 930
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Belgia patagon 1666

Postitus Postitas aldok2 » 30 Mär 2016, 16:47

mart kirjutas: siis tuleb välja, kui palju on kogus koopiaid ja oodatust oluliselt madalama väärtusega münte, saadakse aru, mis vahe on http://osta.ee -l - http://ebay.com -il ja http://coins.ee -l - http://ghcoins.ee -l ja miks ikkagi tasub osta "kallimat kohvi".
Absoluutselt nõus, et nii-öelda saalioksjonitelt võltsingu saamise tõenäosus on võrreldes ebay ja ostaga väike (kuid mitte olematu), kuid see on juba hoopis teine teema kui eelnevalt diskuteeritud templiläike eelised/puudused VF säilivuse ees just taalrite ostmise kontekstis, kus võltsinguid ei vaadeldudki.

Aga kui jututeema juba laiemaks läks, siis ei garanteeri ka saalioksjonilt ostmine seda, et mündi säilivusaste on õigesti hinnatud (kuigi üldiselt eelise see osta, ebay jne eest see muidugi annab), rääkimata sellest, et saalioksjonil võidetud münt oma ostuhinda pikas perspektiivis õigustab. Lisaks ilmselgetele (tahtlikele) vigadele säilivusastmete määramisel tuleb ka arvestada, et sälivuse hindamine on küllaltki subjektiivne. Samas pikaajaline ehtsusgarantii vähemal mõnel saalioksjonil ikkagi antakse, mis on isegi veidi kõrgema hinna puhul kindlasti pluss saalioksjoni kasuks. Kuid kas on nt 15 a tagasi ostetud mündi võltsinguks osutumisel müüjat juriidilise isikuna üldse enam olemas, kelle käest raha tagasi nõuda, vaevalt et oksjonifirma omanikud müüdavate müntide ehtsust oma isikliku varaga tagavad? Igal juhul peaks ostja olema suuteline läbi nägema pakutava mündi head ja halvad küljed, aga see kehtib sõltumata sellest, kas ostetakse ebayst, ostast, saalist või käest-kätte ja saalioksjonilt ostmine ei vabasta oma peaga mõtlemise kohustusest. Mina küll ei tahaks omada kallist münti, mille kohta oskan öelda ainult seda, et "ostsin väga vanast ja väärikast oksjonimajast kalli raha eest ja ehtsus on garanteeritud", aga endal ilma selle "sertifikaadita" poleks aimugi, kas asi on ehtne või mitte. Saalioksjonilt ostetud juust ei ole kuidagi parem osta.ee-st ostetud juustust ega vastupidi, küll aga on oluline omada teadmisi, et see juust või ka pärl ära tunda ja mitte lasta end eksitada kõlavast müügijutust või lasta kohutada müügikohast. Oksjonimajad on ka ise petta saanud, sest pole võltsingut ära tundnud, seal ei pruugigi nendepoolset tahtlikku pettust olla kui võltsingut müüvad ja hea õnne korral võib ka ostast saada väikese raha eest hea asja.

Kui muidugi tegeldakse pigem 19-21.saj müntidega (eriti Venemaaga), mitte odavapoolsemate vanemate taalritega ja on soov omandada münt just säilivuses MS-67, mitte aga MS-66, siis selliste pisierinevuste avastamine foto põhjal ei pruugi muidugi õnnestuda ja siis on vast tõesti mõttekas osta kapslis münte. See sobib ka juhul, kui endal vajalikud teadmised prahi äratundmiseks puuduvad või juhul, kui liigub palju võltsinguid, mida on foto järgi raske tuvastada.

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5012
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Belgia patagon 1666

Postitus Postitas muhfff » 30 Mär 2016, 18:38

aldok2 kirjutas:Kuid seda põhimõtet loetud eksemplaridega Eesti Vabariigi münditeemast hiiglaslikku taalrivaldkonda üle kandes tekib väga korralikku kohvi nõudes ilmselt üsna varsti olukord, kus juua saab kord aastas ja isegi miinimumprogrammi täitmine võib võtta eluaja
Ja see on ka põhjus, miks ma kaaluks taalrite kogumist, kui mul oleks põhjatud taskud : )
Aga asi pole (minu puhul) isegi investeerimises (100 eurost münti on tunduvalt lihtsam müüa kui 1000 eurost münti!) või hindamispunktides, mulle lihtsalt meeldib mõnes asjas perfektsus. Mõned Saksa taalrid on nagu Wiiralti tammega 10-kroonised - detailitäpsus on nii suur, et osasid detailne näeb ainult luubiga. Isegi kerge kulumise korral on mõned detailid kadunud. Ja see on see, mis mind häirib.

Aga (kergelt) kulunud taalritel on minu meelest siiski ka oma võlu - erinevalt puljongist (bullion) on need PÄRIS RAHA. Nendel on ajalugu, neid on päriselt kasutatud, neis on ajaloo hõngu.

PS! aldok2, ilusad mündid!
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 930
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Belgia patagon 1666

Postitus Postitas aldok2 » 30 Mär 2016, 22:31

Umbes enne 1700 väljaantud müntidel on veel üks probleem, millega suhteliselt uute rahade (ka Tsaari-Venemaa alates Peeeter I-st kuulub sinna alla) kogujad eriti kokku ei puutu. Nimelt on vanemad rahad sageli nii viletsasti löödud-pressitud, et osa mündipildist on loetamatu, kuigi tehniliselt võib tegu olla templiläikes eksemplariga. Mida siis eelistada, kas templiläiget, kus nt veerand legendist on kas nõrga löögi, toorikudefekti või templite vale tsentreeringu tõttu loetamatu või siis korralikus VF säilivuses, kuid 100% tsentreeritud ja loetavat münti? Kuidas hinnata korrodeerunud eksemplare, millel on templiläige? Alati võib muidugi karmilt paika panna, et võetakse ainult korrosioonijälgedeta ja templiläikega 100% loetavaid münte, kuid siis avastatakse, et teatud münditüüpe sellises säilivuses praktiliselt polegi. Sel juhul jääbki ainult kaks valikut, kas hakata oligarhiks (sest see on ju nii lihtne :) ) või siis vahetada kogumisvaldkonda ja hakata taga ajama nt Peeter I rublaste sabasulgi. Kuigi ka viimane võib olla huvitav, siis teatud valdkondade, eriti vanemate müntide kogumise see välistab. Kuna keskaegsete müntide säilivuse hindamine on palju keerulisem ja subjektiivsem kui nt EV või tsaarimüntide hindamine, siis paljud hindamisega tegelevad majad neid minu teada eriti ei hindagi.

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5012
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Belgia patagon 1666

Postitus Postitas muhfff » 30 Mär 2016, 22:46

aldok2 kirjutas:Mida siis eelistada, kas templiläiget, kus nt veerand legendist on kas nõrga löögi, toorikudefekti või templite vale tsentreeringu tõttu loetamatu või siis korralikus VF säilivuses, kuid 100% tsentreeritud ja loetavat münti?
See on kindlasti maitse küsimus ja selle otsuse peavad tegema need, kes neid münte koguvad. Mina eelistaks korrosioonijälgedeta ja templiläikega 100% loetavaid münte. Aga kuna ma pole oligarh, siis ma jätan taalrite kogumise teistele : )
Kusjuures, ma kardan, et enne 1700 müntide puhul ei piisa kohati ka oligarhiks hakkamisest - mõnest mündist pole ideaalilähedasi münte olemaski!

Teemasse kah... Praegu pakkumisel taalrihuvilistele (käibisid kindlasti Eesti aladel):
Riia taaler aastast 1573
Riia taaler aastast 1557

Ja natuke teemast mööda:
Kettleri topeltkulden aastatest 1559-1561
Riia 4-tukatiline aastast 1646

Ei ole ideaalsed mündid, kuid ikkagi peab oligarh olema...
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 930
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Belgia patagon 1666

Postitus Postitas aldok2 » 30 Mär 2016, 23:17

Just nimelt! Kuid just nende müntide teema on minu meelest ülipõnev, Eesti mündiasjandus ei alanud mitte aastal 1922, kui löödi esimesed EV margad, vaid palju-palju varem. Leimuse järgi on nt see lingis toodud topeltkulden Tallinnas löödud....Kardan küll, et suurem osa sellistest müntidest Eestisse ei jõua, ka juba nt 5000 eurone hind võtab enamikul meie huvilistest hinge kinni. Ja oleks siis tegu kuidagi unikaalsete ja ainsate nii haruldaste ja kallite müntidega. Paraku on laias mõttes Liivimaa teemas sellises hinnaklassis münte kümneid kui mitte sadu erinevaid, nii et nende müntide õnnelik ostja on üsna sama kaugel täielikust kogust kui enne nende soetamist....EV 10 marka 1926 ostmine on selle teema kõrval lapsemäng, sõltumata säilivusest.

mart
Kahekümneviiene
Postitusi: 2963
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Belgia patagon 1666

Postitus Postitas mart » 30 Mär 2016, 23:26

Enne 1800-müntide UNC on tavaliselt (suure) oksjoni kaup, Conrosides on senini "punase joon", et 1700-alguse müntidel ei ole tüübile üldist UNCi hinnangut.
UNC on UNC, verminguvärskus-puutumatus, kõike arvesse võttes saab keskaja müntide tipp olla UNC details+erinev vigade kirjeldus(+environmental damages).
Näiteks NGC statistikas on esimene tsaari-Vene UNC/MS rubla nii numbriline, kui details 1720.a.
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

Vasta